neljapäev, 29. detsember 2016

Tenerife osa I ja lennujuttu

Hei sõbrad, hei-hei-hei!

Huhhh ma ei oskagi teid kohe ära tervitada peale sellist pikka kahenädalast pausi. Nagu te teate käisin jõulude paiku puhkusel Tenerifel ja veetsin nii palju aega arvutist eemal kui vähegi võimalik. Selle tulemil oli muidugi eilne tööpäev ja pikk õhtu video monteerimisega kehale täielik šokk ja valgusest pakatava ekraani üledoos. Tänaseks on aga kõik tagasi normis ja olen juba teist päeva tööpostil tagasi.

Eilne päikesepaisteline kuid krõbe ilm oli lausa ideaalne koduse-töise-puhkusejärgse balansi leidmiseks ja saime end kenasti kohe töölainele tagasi sätitud. Eks lõunamaa päikesest saadud D vitamiin, kuldpruun nahk, pleekinud heledad juuksesalgud ja meresoojast tekkinud hea tuju kesta veel mõnda aega ja selle fiilingu najal ongi hea möödunud aasta otsad kokku tõmmata.

Täna tahan teile aga pisut jutustada meie pika puhkuse esimesest poolest ja näidata ka esimest Tenerifel tehtud vlogi. Samuti tahaksin rääkida pisut oma lennuhirmu teemadel, kuna lend nii värskelt seljatatud on.

Veetsime jõulupühasid Tenerifel teist korda ja eks ikka ajapikku targemaks ning seega oli meil käesoleval aastal renditud tõeliselt vinge villa. Kuna pere on meil suur - tipphetkel oli meid majas 10 inimest, tähendab see ka suure maja vajadust - ühes ohtrate vannitubade ja magamistubadega. Mulle on jäänud reisides selline mulje, et mida suurem maja, seda grandioossemalt see kujundatakse ja kokku klopsitakse. Seega võingi käsi südamel öelda, et nii coolis rendivillas ei ole mina veel varem peatunud. Kuna ma pildimaterjali peale eriti rõhku ei pannud, saate te hea ülevaate majast hoopis allolevast videost.


Teekonda alustasime 14.detsember aga reisiks valmistumine algas minu jaoks juba vähemalt pool aastat varem. Seda sel lihtsal põhjusel, et kardan kohutavalt lennata ja vabalt võin väita, et see on mu suurim hirm. Hirm võtab enda alla minust nii palju, et reaalselt pool aastat varem hakkan nuputama kuidas lennureis rahulikult üle elada. Asi eskaleerub nii kaugele, et ca. kuu enne reisi hakkan tundma ärevust ka autoroolis kui sõidan läbi näiteks mõnest asfaldiaugust. Tekib koheselt tunne nagu oleksin turbulentsi kätte sattunud.
Olen siin huviga lugenud kõikide samasuguse hirmu käes kannatavate inimeste postitusi (näiteks Merje ja Triinu omasid). Muideks mina olingi see inimene, kes Triinu kirjutama ajendas selgitusi nõudes 😂 Olen aru saanud, et kõikidel hirmu all kannatajatel on omad viisid hirmu vähendamiseks - üldjuhul on selleks alati kas kange alkohol või rahustavad tabletid. Nii julm kui see ka ei ole - kõikide kõrvalseisjate soovitused stiilis "hinga rahulikult" või "joo vett" ei aita karvavõrdki ja pigem suurendavad paanikat, sest sisimas sa tead, et need ei aita ja inimesed ei mõista seda. Siinkohal tulebki lihtsalt selg sirgu lüüa, pläsku täis konjakit sisse kuugata või reaalselt rahustid alla neelata. Nothing to do.

Minu näol on olnud alati tegu konjakikuukajaga, mis on enamjaolt üsna ebameeldiv, sest mingil kahtlasel põhjusel kipuvad lennud liiga vara hommikul olema. Kui ikka kell 6 hommikul pläskutäie konjakit pead ära jooma... no ei kõla ju teps mitte hästi 😂 Seekord otsustasin aga esmakordselt proovida rahustavaid tablette ja pidin ise ka imestusest tagumiku lapikuks kukkuma, sest ma olin vana rahu ise. Kuue tunnine lennureis möödus imekiirelt ja turbulents tundus nagu lõbustuspark. Ausalt ka ei usuks kui poleks ise kogenud. Muideks muideks muideks - me lendasime üle õhtutuledes särava Eiffeli torni ja see oli lihtsalt imetabaselt vinge! Kindlasti otsige videos see koht üles!


Nonii, liigume nüüd siit lennuteemast eemale, et ma selle endal lõpuks peast välja saaksin (mida tegelikult ei juhtu, sest JUBA märtsis on mul järgmine lend ees ja obviously ma juba pablan selle pärast).
Tenerifel veedetud esimene nädal kostitas meid peaasjalikult vaid päikesepaistelise ilma ja sooja tuulebriisiga. Meie aias laiuv infinity pool oli täidetud vannisooja veega ja lausa kutsus päikese käes praadivaid vedelejaid suplema.
Kolmandal päeval, ehk 16.12, tähistasime Nilsiga kuue aasta täitumist ja seadsime sammud linna, et einestada Aasia restoranis Sobo, mida tuliselt kõikidele Costa Adejet külastavatele inimestele soovitan. Minu elu parimad Dim sumid for sure! Õhtu lõppeks tossutasime rannaäärses lounge'is pisut ufolaeva meenutavat hirmkallist vesipiipu ja hoolisime tol hetkel kuluvast kopikast õige vähe, lihtsalt olime ja nautisime.



Esimese nädala jooksul jõudsime külastada ka El Teide vulkaani ning selle all laiuvat dinosauruste orgu, mis pidavat olema viimane koht kus dinosaurused elutsesid. Tuleb tunnistada, et selline teadmine tekitas kohal viibides päris kirevaid ettekujutusi ja kivistunud laavast üleujutatud orgu uurida oli päris põnev. *eriti kui oled selline ajaloofriik nagu mina*

Küll aga on mägiste kõrguste võtmine auto tagapingil üks minu nõrkusi ja head enesetunnet kitsaste looklevate mägiteede rüppes säilitada on üsna keerukas. Seetõttu veetsimegi järelejäänud aja esimesest nädalast täitsa niisama chillides, välikohvikutes einestades, sugulasi villasse vastuvõttes ja kostitades ning lihtsalt naudiskledes.
Et nüüd teile aga pisut parem pilt meie reisi esimesest poolest silme ette manada, olge nii head ja kiigake allolevat videot.




Järgmises postituses aga juba lähemalt meie jõuludest Tenerifel, pisut veidrast jõulupuust, kinkidest, liivatormi laadsest loodusnähtusest ja sellest kuidas tagasiteel ei olnud lennureis üldse nii lõbus kui minnes 😋 Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!


esmaspäev, 12. detsember 2016

Millist jõulupuud valida?

Käesoleval aastal on mulle kohe kuidagi eriti eredalt kõrvu jäänud spekulatsioon jõulupuude ümber. Olen antud teemat arutanud ka oma tutvusringkonnas ja tundub, et popiks teemaks on see ka hetkel blogimaastikul. Spekulatsioon siis nimelt selle ümber, et kas koju tuua päris kuusk või midagi muud.

Mõistan täielikult, et mida aeg edasi, seda keskkonnateadlikumaks inimesed muutuvad ja ega enam nii kergekäeliselt okkaist pungil jõulupuid koju toodagi. Samas on eestlastele juurdunud sisse kuulumine rahvuslikku koolkonda. Sellesse koolkonda, mis peab ülimaks värsket kuuselõhna, mida mõned nädalakesed koduseinte vahel nautida saab. Hoolimata asjaolust, et pelgalt mõne nädala möödudes tuleb alati tõdeda, et välisuks on kohe kindlasti paarkümmend sentimeetrit kahanenud, sest see kuusesaadanas ei taha kuidagi ilma okkaid maha viskamata väljuda.

Tunnistan, et ise kuulun just tollesse rahvuskoolkonda ja toon igal aastal koju ikka ja jälle selle päris kuusepoisi. Mulle meeldib kogu protsess, mis algab kuuse hoolikast valimisest, pikku- ja laiupidi silmaga mõõtmisest, et kas ikka ja kuidas. Sellele järgneb alati umbes 30 minutiline heldimust tekitav jauramine, et jälgida kuidas mees rasket kuusepuud püüab puu vankudes sirgelt põrandale sättida ja kuusevõrku eemaldada. Kui kogu see ebameeldiv ja raske osa on peremehe poolt ära tehtud, saab jälle käed külge lüüa - alaku ehtimine ja kaunistamine! Ja kus siis saab alles ilu teha! Ehted, kingid, ilupadjad, tulukesed - you name it!😁

Kuna meie korteris on aastaringselt selline kliima, et võiksime möödujatele paradiisisaare vouchereid müüa, on kahjuks vältimatu olukord, kus juba peale nädalakest vaid pelgalt kuusest suure kaarega möödudes okkaid igas ilmakaares lendab. Puu kuivab lihtsalt ära. Eelmisel aastal olin aga kaval! Nimelt sain teada, et müüakse sellist vedelikku, mida pisuthaaval kuusevee sisse törtsutada tuleb ja mis seejärel okkad kenasti okste küljes kinni hoiab. Uskumatu aga toimis! Pudel oli vist miski 0,5L ja kuna kulu oli nii väike, saan selle ilmselt paarikümne aasta pärast veel lapselastelegi kuuse alla kingiks poetada, egas head asja saa raisku lasta! 😁

Tegelikult tahtsin täna teile näidata hoopis midagi eriti lahedat. Kuna minul käesoleval aasta kuusepuu ehtimist kodus ei tule, sest lähme ju õigepea reisule, olen tuulanud netiavarustes niisama ringi DIY projekte otsides ja mingi hetk hakkas silma igasuguseid geniaalseid kuuselaadseid tooteid. Nimelt siis selliseid, mis täiesti okkavabad, kunstkuuse vabad ja mille kõige vabad veel. Igatahes on neisse pandud paras hulk nokitsemist ja häid mõtteid. Kui ma käesoleval aastal jõulude paiku kodus oleksin, mine tea, äkki võtaksingi hoopis miski sellise laheda projekti ette. Eriti on mulle meeldima hakanud kuulikestest tehtud rippuvad jõulupuud, olgu nad siis kardina külge ehitatud või laest alla rippuvad - jube kiftid igatahes! Kui lume puudumine kipub teinekord jõulutunnet lausa vägisi hingest välja kiskuma, aitab üks mõnus jõulune DIY kohe kindlasti!

Siit nad nüüd siis tulevad, kiftid DIY hingega inimestele mõeldud jõulupuud:


➽➽➽


➽➽➽


➽➽➽


➽➽➽


➽➽➽

Valikut on ju veel muidugi tohutult palju aga need mis välja tõin, tundusid olevat kuidagi hingega asja juures. Peegeldavad oma olemuselt jõululikku pehmust, lihtsust ja annavad kodule mõnusa olemise. Tänaseks ongi aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!



reede, 9. detsember 2016

Sarjahoolikud ehk milliseid sarju teile soovitan

Heia-hei,

olen juba ilgemalt pikemat aega plaaninud siin teie käest pärida, et kas ja milliseid sarju teie armastate vaadata. Tituleeriksin end ja Nilsi totaalseteks sarjahoolikuteks ja julgeksin väita, et oleme kuue koos veedetud aasta jooksul ära vaadanud vast et liigagi mitme tunni jagu sarju.

Võin ausalt tunnistada, et oleme siin aegade jooksul püüdnud oma sarjasõltuvust samm haaval vähendada aga no mida sa teed kui iga paari kuu tagant hüppab IMDB'st jälle välja mõni uus sari skooriga a la 9,5. No ei saa mitte vaatamata jätta. Et tihtipeale aga sarju binge watchime, tähendab see seda, et ealeski ei lakka me otsimast midagi uut. Siinkohal tahaksingi täna teha põgusa ülevaate ja soovituse teile ning kuulda ka teie soovitusi meile.


Kui nimekirja koostasin, nägin väga selget mustrit. Vaatame kas ultra komöödiat või tumedamas noodis thriller/krimi. Muu ei tule nagu üldse kõne allagi. Aga alustame siis kõigepealt nende helgemate nootidega, ehk komöödiaga.



Absoluutselt iga viimast kui üht neist sarjadest, olen isiklikult vaadanud vähemalt kaks korda otsast lõpuni, kõik hooajad, kõik osad. Tuleb vaid teha põgus poole aastane paus ja võib jälle otsast alata! 😅 Tõelised klassikud, naerutajad ja igakord kindla peale minek. Nendest valikutest olen ilmselt kõige rohkem edasi-tagasi käinud Friendsi juures, mida nüüdseks kolm korda otsast lõpuni vaadanud olen. Kohe saab oma kolmanda ringi peale ka The Office, millest lihtsalt mingi väega käsi eemal ei suuda hoida. Tegelikult venitan The Office viimase hooaja vaatamist teadlikult, sest eelmine kord pillisin terve hooaja kuna teadsin, et see saab kohe läbi. 😭 Ausõna, terve see viimane hooaeg on nii kurb kui üldse kurb saab olla. Kui ikka vaatad miskit 9 hooaega järjest, on raske karakteritest lahti lasta.
➽➽➽
Kui nüüd minna aga ajas oma hea mõned aastad tagasi, mäletan, et üks esimesi sarju mida tõesti hullumeelselt binge watchisime oli Dexter. Mina ei olnud kunagi eriline krimisarjade austaja olnud aga ilmselgelt ei teadnud ma lihtsalt millest ma olin ilma jäänud. Dexteri osad olid pikad, pingelised ja geniaalsed. Karakterite twistid ja ootamatud süžeepöörded, huhh igati väärt vaatamine!


➽➽➽
 Sealt edasi on mälusopis tükk tühja maad ja meenutus Breaking Bad'i katsetusest. Jõudsime juba sarja absoluutselt sisse elada ja mõned hooajad kärmelt ära vaadata aga mingil hetkel ta kuidagi hääbus. Ei tea kas midagi paremat tuli peale või kaldus süžeeliin meie jaoks algsest ideest liiga kaugele... igatahes jäi tema tahaplaanile.

Seejärel tuli meie ellu aga järjekordne pärl - True Detective. Midagi täiesti uut, rabavat ja paeluvat. Uuenduslik lähenemine karakteritele, süžeele ja piiridele. Crazy-good  Hollywoodi filminäitlejate realiseerimine sarjanäitlejana, tõesti imetabane!
Tuleb küll tunnistada, et tema teine hooaeg jäi minust pea, et puutumata, sest esimene pani liiga suure põntsu. Teine ei jõudnud talle lihtsalt enam järele. Kui mina vaatasin esimest hooaega ühe korra ja olin lummatud, siis Nils on seda nüüdseks näinud juba kolm korda ja ei saa ikka üle ega ümber.


➽➽➽

Minu jaoks on True Detective stiiliga üsna sarnane ka Fargo, millel samuti kaks hooaega. Fargo mõlemad hooajad on küll omavahel väga kavalalt seotud aga siiski oli esimene hooaeg kuidagi teravam ja paelus taaskord millegi uuega. Sellele vaatamata, on mõlemad Fargo hooajad kindlasti väärt süvenemist. Mõlemad on omamoodi head, esmapilgul väga kummalised ja harjumatud, musta huumori ja kriminulli segu. Suurepärane näitlejate valik ja kaval vaataja näpu ümber keeramise tehnika. Võib kõlada veidralt, aga kui juba vaatama satud, saad aru 😏


➽➽➽

Otseloomulikult leidis enda tee meie ekraanile ka ülimalt kõmuline Making a Murderer, mille osas mõtlen teinekord siiamaani, et mis seal siis ikkagi päriselt juhtus. Imestan ulmelise Ameerika kohtusüsteemi üle ja ootan pikisilmi, et tehtaks mingisugunegi järelsaade. Ausalt - kui midagi saab üldse paeluda, siis see kümne aasta vältel filmitud dokumentaalsari paelub. Vaataja ees rullub lahti Steven Avery perekonna saatus jõhkra mõrva ümber Ameerikas, Manitowoci maakonnas. Sarja vältel saab peategelase Steveni elu keerdkäike jälgides talle nii kaasa tunda kui ka põlastada, nutta ja imestada. Elu võib võtta vaid hetkega pöördumatu suuna, mis mõjutab laastavalt kogu perekonda ja seda antud sarjas jälgida saabki.


➽➽➽

Enne kui liigun edasi ulme valdkonda, pikin siia vahele kaks sarja, mis ennekõike minu südame kiiremini põksuma panid. Üks neist on Broadhurch, mida vaatasin üksinda. Tegu on Briti krimisarjaga, milles paras ports Briti musta huumorit ja kriminulli. Üldiselt olen täheldanud, et Briti huumor läheb mulle täiega peale. Selline lihtne ja vürtsine.
Teist sarja vaatasime aga koos Nilsiga ja oomaigaaden kui pikalt oleme pidanud ootama järgmist hooaega, mis jumal tänatud kohevarsti saabub. Tegemist on minu kahe lemmiku Benedict Cumberbatchi ja Martin Freemani kehastusega sarjas Sherlock. No nii geniaalset näitlejaduot annab otsida ma ütlen. Hobbiti fännidele on nad juba varasemalt teada kui Bilbo Baggins ja Smaug. Nende koostöö Sherlockis on aga ülim ja sari lihtsalt sõltuvust tekitav. Sarja tunnusmuusikale mõeldes jooksevad külmavärinad üle selja - soovitan, soovitan, soovitan!


➽➽➽

Nonii, jõudsimegi viimase segmendi juurde, taaskord meie poolt palavalt armastatud, krimisarjad ulmesugemetega. Ei ma ei pea siinkohal silmas midagi The X-Filesi sarnast. Meie eelistused kipuvad jääma siiski uuema loomingu valda, kus kavalalt ulmenüansid peidetud ja üllatuslikult avaldatud.
Esimesena tuleb meelde Wayward Pines, mille avastasime vast möödunud aastal ja taaskord tema uuenduslikku süžeesse põimusime. Ma tegelikult ei tahakski suurt midagi sisust siin lobiseda, sest liiga lihtne on olulisi detaile välja anda ja sarja mõte ära rikkuda. Seega - vut vut vut vaatama!

Järgmisena, otse-friggin-loomulikult, Stranger Things! Taaskord absoluutsesse paremikku tõusnud sari, mille vaatamist üle kogu maakera kõik inimesed soovitasid. Mind tõmbas esiti sarja poole muidugi asjaolu, et tegemist ju mingil määral ajastu sarjaga - ja veel nii hästi tehtud ajastu sarjaga. Sisu lõi aga muidugi pahviks ja jättis vast kõik vaatajad pikisilmi järgmist hooaega ootama.

Viimase sarjana tooksin välja Westworldi, mille esimese hooaja viimane osa meil ka hetkel käsil on. Tegemist on verivärske sarjaga, mille tegevus taaskord minu jaoks pisut ulmenüanssidesse langeb. Väga huvitav lähenemine teemapargile ja inimloomusele. Kuigi esimeste osade järgselt tundus sisu hirmus keeruline ja ei tõmmanud kuidagi käima, siis mida osa edasi, seda enam vaataja sarja embusesse langeb ja detaile rohkem teada soovib saada. Seega taaskord, igati põnev sari!


➽➽➽

Kindlasti ei saa lugeda kogu välja toodud sarjade hunnikut ainukesteks, mida lõpmatuseni vaadata võiksime. Need on aga eredamad tähed, mis märkimist mainisid ja kuna alatihti tuleb ette olukord, kus taaskord uut sarja otsime, olge nii head ja jätke siia alla ka enda soovitused. Suurima huviga kuulaks mis teile vaadata meeldib. Andke ka märku, kui midagi minu mainitud sarjadest näinud olete 😉 Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!

esmaspäev, 5. detsember 2016

Juutuubindusest

Hei mu sõbrad-sõbraksed!

Täna tahan pisut lobiseda videobloginduse, ehk peaasjalikult Youtube teemal. Olen elanud juba päris mitu kuud sellises mullis, et kui nädalavahetus saabub, tähendab see vastukaaluks varasemale läheks kinno-sööma-sünnadele plaanimisele, hoopis videote planeerimist ja väheste valgusküllaste tundide ära kasutamist.

Tavaliselt kipubki minul filmimispäevaks langema laupäev ja tegutsemiseks on aega umbes-täpselt 2-3 tundi, millele eelneb laupäeval pisut kauem põõnamine, mõnus hommikusöök, kiiremas korras kodukoristus ning seejärel juba video jaoks enda ning varustuse valmis sättimine. Tavaliselt viskan peale pisut tugevama meigi kui muidu laupäeva hommikul taunitav oleks, tõmban magamistoas teki sirgeks ja asetan kaamera koos statiiviga aknalauale valmis. Tunnete ju end ilmselt juba minu videosid vaadates üsna koduselt, sest kõik võtted saavad tavaliselt linti just minu magamistoas, sest just seal on aken kõige paremini asetsev ja peale loomuliku valguse mul kahjuks ühtegi asja kasutada ei ole. Kui juba filmimiseks läheb, proovin linti võtta vähemalt kaks videot, et oleks aega monteerida ja mõelda, et millisele nädalale sobivat videot ajastada. Teate ju küll mind, kõik peab olema 100% ette planeeritud ja juhuse hooleks ei kavatse ma midagi jätta 😁 Ma lihtsalt ei tunneks end üldse hästi kui satuksin üks hetk olukorda, kus olen lubanud vaatajatele iga nädal ühte videot ning seejärel lasen nädalapäevadel lihtsalt lõpuni tiksuda, endal pea videoideedest tühi ja ühtki varrukast ka võtta pole. Saladuskatte all võin mainida, et hoian alati mõnd videot varuks, mille materjal veel ehk monteerimata on aga mis mind hädaolukorras või nö. mustadel päevadel välja aitaks. Ma ei kujutakski seda Youtube teekonda kuidagi teistmoodi ausaltöeldes ette. Preparation is key ma ütlen!


Kui olen end mõnikord leidnud mõttelt, et miks ma seda küll teen, sest nädalavahetused on ju teoorias loodud siiski selleks, et eelnevast viiest tööpäevast pisutki puhata, jõuan aga igakord üsna momentaalselt arusaamale, et mulle lihtsalt nii väga meeldib see loomeprotsess ja hetk millesse olen sattunud.
Ma ei ole ennast tegelikult ealeski näinud inimesena, kes võiks midagi luua. Luua mingit teost või asja, midagi kunstilist või loomingulist. Okei, tegelikult kui ma väiksem olin siis käisin umbes 7 aastat keraamikaringis ja muudkui vorpisin vanemate rõõmuks erinevaid savinäkerdisi ja tundsin end ka siis äärmise osavnäpuna. Peale seda oli aga vähemalt 15 aastat pausi ja täitsa puhtjuhuslikult sattusin videosi tegema. Teate kui tore on näha, et mitme tuhande pealine vaatajaskond iga nädal seda sinu loodud miskit pikisilmi ootab... ühest küljest kummaline, teisest küljest aga üüüber lahe! Olen tänu videotele leidnud nii palju vahvaid inimesi, kellel samuti kirg antud temaatika vastu on ja antud maailmavaadet jagavad.
Mulle väga meeldib see eluetapp, milles hetkel olen... kui keegi oleks aasta tagasi öelnud, et täpselt ühe aasta pärast jälgib sind Youtube'is 10 000 inimest, oleksin ma nad ausõna kuu peale saatnud 😅 Taaskord ütlen... kummaline aga jube lahe!

Jummel jummelus küll ma ikka satun kergelt lobalainele. Tegelikult tahtsin teile blogiveergudel näidata mõnd uut videot, mis kas minu sulest või minu kaasabil valminud on.
Kuna olen võtnud vastutuse ja andnud lubaduse laadida üles iga nädal üks video, leiate tegelikult seega igal nädalal minu kanalilt ühe uue video. Kõiki neid ma siia lisada ei ole söendanud, sest teinekord ei ole nende juurde miskit informeerivat enam kirja panna ja minule meeldivad ikka sellised blogipostitused, mil sisu ja mõtet ka on 😋

Eelmisel nädalal panin oma kanalile üles video, milles said osaleda ka kõik minu Snapchati jälgijad. Muide, kui sa mind veel Snapchatis ei jälgi, siis viimane aeg on lisada enda sõbralisti kasutaja nimega: li55u !
Nimelt korraldasin küsimuste-vastuste vooru, ning lasin kõikidel soovijatel sisse saata neid huvitavad küsimused, millest enamikele proovisin ka videos vastuse anda. Tšekkige videost järgi, millised põnevad küsimused seekord vastuse said:


Teise videona tahan teile kohe kindlasti näidata ühte jube kifti projekti, mille organiseerimisega tublid tegelased hakkama on saanud. Kui teile jääb tavapärasest igahommikusest šokolaadikalendrist väheks ja tahaksite jõulukuul veelgi enam jõulufiilingut püüda, vaadake kindlasti iga päev kuni jõuludeni välja Youtube'is sellist kanalit nagu Eesti Youtuberid. Just sellel kanalil rullub lahti Eesti Youtuberite advendikalender ja seda otseloomulikult igapäevaste uute videote näol. Nimelt olid juutuuberid kutsutud külla jõuluvanale, kus me kõik miskit põnevat teha saime, et jõulekinke endale lunastada. Minu panus video näol on samuti juba antud kanalil üleval ja näitamiseks panen ta ka siia:


Nagu telepoes kombeks, ütlen ka nüüd, et see ei ole veel kõik! 😁 Käesoleval nädalal tuleb minu kanalil välja üks äraütlemata naljakas video, kuhu kaasasin ka Nilsi. Ütlen ausalt, et mina naersin antud teose vaatamise ajal nii, et pisarad voolasid. Eesti maastikul antud videot ma veel kellegi sulest näinud ei ole ja seega loodan, et see teile rõõmu valmistab. Juba mõne päeva jooksul ongi see minu kanalilt leitav, seega stay tuned!. Tänaseks aga tõmban siinkohal otsad kokku, astun töönädalale positiivses meeleolus vastu ja soovin seda kõike teilegi!