Eesti Blogiauhinnad 2016

Hei armsad,

tundsin tungivat soovi jagada teiega mind vallanud ootusärevust. Nimelt toimub käesoleval aastal teist korda Eesti Blogiauhindade jagamine ja minagi võtan sel aastal üritusest osa. Ürituse toimumisajaks on määratud 11.06 ja kohaks kohvik Wabadus.

Mäletan, et möödunud aastal vaatasin heldimusega fotolaviini, mis Butterfly Lounge's klõpsitud ja sotsiaalmeedias kõneainet leidsid. Heldimusega sel põhjusel, et oleksin nii väga tahtnud seal viibida ja enda lemmikute blogijatega kohtuda.
Aga mis ma ennast ikka sinna kohale vean kui ma isegi miski blogija ei ole. Loomulikult sain alles peale üritust aru, et oleksin võinud kohale minna ka vaatamata asjaolule, et ma ise blogi ei pea.
Küll aga olen tänaseks päevaks pisut alla aasta kirjatükke veebis avaldanud ja tänu sellele kvalifitseerun ka Blogiauhindadel osalema :)

Kui umbes kuu tagasi nägin EBA2016 Facebooki lehel kuulutust, et blogijad võivad end üles anda, olin suhteliselt esirinnas ja viskasin enda blogi elublogidesse kirja. Blogide listi koos tutvustusega näete lehelt: www.bestblog.ee
Minu arvates tuleb vaatamata eelmise aasta meediakärale korraldustiimile siiski tõeliselt au anda. Sellist üritust vaid mõne inimesega välja vedada ei ole teps mitte lihtne.
Kuna olen ise üritusturundusega varem kokku puutunud ja erimasti üritusi mitmeid kordi korraldanud, tean omast käest öelda, et detailplaneering peab olema on point!
Hetkeseisuga on mulle mulje jäänud, et väga tubli töö on korraldajate poolt juba tehtud ja üritus tõotab tulla tõeliselt põnev. Minu jaoks veel eriti, kuna tegemist on esmakordse kogemusega :)

Kuigi EBA2016 uudised jooksevalt meediast läbi ülitihedalt, märgin igaksjuhuks ka siia ära, et teine voor - ehk hääletamine lemmikblogide poolt - algab 06.05.
Selleks ei tule teha muud, kui minna aadressile www.bestblog.ee ja klõpsata kõige sümpaatsema blogi peal. Igas kategoorias on võimalik hääletada vaid ühe korra, seega choose wisely! ;)

Tunnistan, et ühtki auhinda ma ei saa vast oodata, kuna vingeid tegijaid on meil Eestis lihtsalt nii-ii-ii palju. Eriti veel elublogide kategoorias, kuhu ka mina esitatud olen. Küll aga annab mulle (L)ootust asjaolu, et ehk kuulutatakse välja ka aasta uustulnuk, millele ma isegi ehk võibolla võiks pretendeerida? Aga noh, teate küll ju seda väljendit, et lootus on lolli lohutus :D
Suurimat põnevust pakub ikkagi asjaolu, et saan minna, olla ja melu nautida. Näha pisut Eesti blogimaastiku telgitaguseid ja kiftimaid tegelasi.

Long story short, märkige kalendrisse kuupäev 06.05, mil avatakse hääletus Bestblog veebilehel ja samuti 11.06, sest ehk just sel päeval kohtume Wabaduses!

Cotton Ball Challenge - VIDEO

Hei armsad,

avastasin just, et käesolev postitus kannab minu blogis numbrit 100!
Kujuta vaid pilti - 100 korda olen siia kirjutanud...mõnikord rohkem, teinekord vähem. Aga siiski - 100! Päris vinge minu meelest. Aitäh, et käite ja aitäh, et loete! Olete nunnud :)

Kuna eelmine nädal möödus hirmus kiire siblimise tähe all, ei jõudnud ma isegi ühtki videot Youtube'i üles laadida. Üleslaadimine on muidugi asja juures kõige lihtsam ja vähem pingutust nõudvam osa, aga see va video kokkupanek võtab ikka lõviosa ajast ära. 

Viimaste videote puhul olen hakanud üha enam ka ise näppe ukse vahele toppima, ehk püüan videod nii valmis teha kui võimalik ja lasen seejärel Nilsil profi(ma) pilguga teose üle käia. 

Nimelt mudisin pea et täitsa ise valmis eelmise Küsimused-Vastused video ja samuti ka tänase Cotton Ball Challenge video. *feeling proud* 

Nimelt juba jupp aega tagasi filmisin koos enda nunnu väikevennaga ühe vahva video. Väikevennaga sel põhjusel, et ta hirmsal viisil minu Youtube kanalit fännab ja sellest isegi osa tahtis saada. Ja mis minul ometi selle vastu saakski olla :)

Egas meil suurt muud teha jäänudki, kui end ema tuppa koos hunniku pudiseva vatiga kaamera ette paika seada, peapaela silmaklappideks ette seada ja muudkui möllama hakata. Mis aga täpsemalt aset leidis, näetegi allolevalt videolt.

Mõnusat vaatamist!

Hitid minevikust!

Heia-heia!

Mul on täna reedel kuidagi eriti muhe ja hea tuju, ning sel põhjusel tahan ka teie päevale mõnusat vunki juurde anda.
Mõni aeg tagasi tegin blogis kaks postitust, kus meenutasin enda noorepõlve lemmikuid muusikalisi palasi ja mulle tundus, et teile meeldis see. Isegi tundsin mõlema postituse kirjutamisest suurt rõõmu ja no nii palju äratundmismomente, am I right?
Muusika on lihtsalt eluks vajalik komponent, eriti kui suudad enda jaoks selgeks teha mis töötab - mis mitte.
Mainisin põgusalt ka viimati, et minule mõjub kuidagi eriliselt veidi vanem muusika. Kohe nii vana, et mind ennast veel ei eksisteerinudki kui need lood juba maailma raputasid ja inimesi meeletult pöördesse ajasid.
Kõik need lood on oma tee minuni leidnud erinevatel viisidel. Paljud on kindlasti mõjutuse ja tõuke saanud sellest, mida minu vanemad omal ajal kuulasid - on neid lugusid siis hiljemgi korduvalt repeati peal lastud. Paljud neist aga on mind leidnud hoopis muul viisil. Te ju juba teate, et ma olen ajastutemaatika järgi täiesti hull. Armastan ajastufilme ja naudin ka erinevatele kümnenditele iseloomulikke muusikažanreid.
Täiesti ausalt ja vabatahtlikult kuulan neid lugusid vist isegi liiga tihti ja lasen neil end kaasa haarata ja minema hõljuda. Kujutada, et olen ka seal.
Olgu selleks siis 50-60'ndad, kus saan luua endale kujutelma ülepõlve kellukese-lõikelistest kleitidest, ja suurtest puhvsoengutest. Või olgu selleks 80-90'ndad kus kujutan end juba keemiliselt pähe aurutatud kräsulokkides siniseks võõbatud silmalaugude ja pikkade põlviksokkidega.

Aga hakkame siis peale! Seekord panin kõik lood ajastute järgi paika, et sujuvalt võtta koos ette väike reis muusikaajaloos.

Kõigepealt hüppame tagasi aastasse 1958 kui maailma vallutas latiinokas Ritchie Valens ja täitis saale kiljuvate tüdrukutega esitades enda legendiks saanud lugu La Bamba. Eks kuulake ise ja ma usun, et jala paneb tatsuma küll ;)
Kahjuks juhtus Ritchiega selline lugu, et sõitis tema enda eralennukiga koos mitme teise tolleagse tuntud muusikuga üle Ameerika ja see lennuk otsustas aastal 1959 alla kukkuda.
Ritchie tähelend jäi kahjuks selle tõttu lühikeseks aga enda jälje jättis ta sügavalt...

Nüüd aga hüppame paar aastat edasi ja kohtume 1963 aastas Johnny Cashiga. Legendaarse naistehullutajast sumedahäälse staariga, kelle Ring of Fire ei jäta vast kedagi külmaks.

Aastas 1964 kohtume ühe minu absoluutse lemmiku muusikastiiliga ja praise the lord see lugu on lihtsalt vapustav. The Temptations'i My Girl on suutnud muusikamaailmas enda kohta hoida nüüdseks juba väga mitu aastakümmet ja saanud osa ka väga paljude filmide taustamuusikana. Ja kes saakski neile seda pahaks panna, mõnus päikesepaistelise ilma taustalugu.
Selliseid muusikavideosid vaadates tekib mul alati tunne, et ooooeh tahaks ka seal olla ja kõike seda nostalgiat sisse hingata...

Oleme jõudnud esimese naisesitajani. Tegemist seekord eriti khuuli nimega Dusty Springfieldiga, kelle Son of a Preacher Man'i teate vast kõik ja lisaselgitusi polegi vaja. Laske sel lool end lihtsalt kanda ja õõtsuge kaasa :)

Nüüd aga nüüd aga nüüd! Ma ei oska seda isegi sõnadesse panna kui oluline järgmine lugu minu jaoks on. See on lugu, mis mind üldsegi käesolevat postitust tegema ajendas. Nagu video põhjal järeldada võite, on tegu legendaarse Tina Turneriga. Ajatu rokidiiva, kes alustas oma karjääri ereda leegiga ja põles kunagise abikaasa Ike Turneri vägivaldsuse tõttu peaaegu maatasa. Olen Tina Turneri eluloofilmi vaadanud niiii mitu korda ja paratamatult tekib Ike'i vastu pöördumatu viha ja õõv. Samas on just tema see, tänu kellele Tina tähtede sekka tuli...
Aga siin ta on, teie ees 1969 aastal välja tulnud Proud Mary. Lugu, mida olen koos emaga tantsiskledes kuulanud vähemalt 500 korda :D

Et veel pisut kauem 1969 aastat nautida, lisan siia ühe lemmiku just sellest samast aastast. Michael Jacksonit teate ju kõik, eks? Kas aga olete kursis ka Jackson 5 toimetamistega 60-70'ndatel? Kui kogu pere oli veel kokku põimitud äärmiselt karmikäelise isa poolt ja lapsed justkui tsirkuseartistidena mööda ilma tuuritasid? Elu oli neil karm aga muusika oli laitmatu. Minu lemmik nende sulest - I want you back pisikese andeka Michael Jacksoni esituses!

Järgmiseks teeme üsna suure hüppe ja anname endale aru, et 70'ndad mulle ei meeldinud :D Nimelt ei ole mul sellest asjastust teile mitte midagi ette näidata ja lähme kohe chop-chop aastasse 1983, mil maailma hullutas ääretult veidra stiiliga Culture Club looga Karma Chameleon. Varastest 90'ndatest on mul meeles, et just seda lugu lasti nii meeletus koguses erinevatelt muusikakanalitelt ja ju see mulle ajju sööbis :D Aga kes siis ei tahaks kaasa röökida : Kharmakharmakharmakharmakharma chameeeeleeoooooon!

Oii preilid preilid...siin teie ees on minu suurim meeslemmik 80'ndatest. Kauni Ken'iliku välimuse, nõtkete põlvede ja ingelliku häälega noor George Michael. Isn't he just dreamy? :D
Wake me up before you go-go on olnud läbiaegade minu numero uno lugu ja vaibumismärke ei paista veel kuskilt. Iga kord kui videot vaatan, unistan sellest, et kuidas imeväel ma end küll sinna esiritta võluda saaks... Palun... lihtsalt nautige! :D

Pean tõdema, et oleme jõudnud viimase loo juurde. Lõpunoodina kõlab midagi hoopis teistsugust, kui kõik eelnevad muusikalised üllitised. Hoopis midagi rock'isemat. Tegemist nüüd täpne olles 80'ndatel maailma vallutanud Starshipiga ja nende lugu We built this city on juba üsna pisikesest saadik mulle meeldinud. Ei tea kus ma seda kuulsin või mis asjaoludel, aga edetabelisse ta igatahes jõudis.
Siin ta on teie ees, totaalne 80'ndate vaibiga muusikavideo.

Tänaseks aga kõik, olge mõnusad ja nautige nädalavahetust!

Naeratus särama Brilliant Smile'iga!

Hei armsad lugejad,

täna jagan teiega ühte põnevat eksperimenti koos enne-pärast piltidega, mille Nilsiga ette võtsime.
Minu jaoks on enne-pärast piltidega lood alati niii põnevad, sest manavad ette väga selge kujutluse, et mis siis päriselt toimus.
Nimelt proovisime me mõlemad Brilliant Smile hambavalgendusplaastreid (LINK) ja olime ikka vääääga põnevil.
Oleme kunagi ammu proovinud ka Cresti plaastreid, millede kasutamine oli küll väga lihtne ja kiire aga samas tulemust polnud nagu ollagi. Sellest oli muidugi väga kahju kuna ootused olid suured.
Samuti oli Nilsil võimalus möödunud jõulude ajal käia hammaste fotovalgenduses, mis kulutulena oli Facebooki vallutanud ja endast niivõrd tõhusa mulje jätnud. Protseduurijärgselt anti Nilsile edasi info, et tema hambatoon olevat nüüd 6 tooni valgemaks läinud aga kui ma päris ausalt ütlen, siis ei olnud ka selkorral eriti suurt erinevust näha.

Kuna joome igapäevaselt mitu korda kohvi, sööme tihti boršisuppi, karriroogasid, tomatikastmeid ja muud, mis hammastele üsna tugeva pigmendi jätavad, leidsime, et on aeg anda võimalus millelegi uuele!
Brilliant Smile erinevused võrreldes teiste brändidega tundusid üsna paljulubavad. Tegemist on Rootsi firmaga, mille tooted on välja töötatud juba aastast 2003, koostöös hambaarstidega.
Kõige enam meeldis mulle asjaolu, et tooteinfo kohaselt ei puhasta plaastrid mitte hamba pealispinda nagu teised sarnased tooted vaid hoopis imbub toimeaine dentiini, mis siis omakorda hakkab hamba värvust puhastama seestpoolt. Kui dentiin tundub teile võõras sõna - siis maakeeli tähendab see hamba sees olevat pruuniks värvunud osa.
Samuti oli minu jaoks oluline asjaolu, et plaastrid on PH neutraalsed, ehk ei kahjusta igemeid. Igemed on mul ääretult nõrgukesed ja sel põhjusel ei kvalifitseeru ma ka enamike valgendusprotseduuride jaoks. Lisaks kasutasime mõlemad Brilliant Smile hambapastat, mis omakorda pidavat valgendusprotsessile tõuke andma.

Ainuke asi, mis tundus meie jaoks algselt keerukas, oli asjaolu, et plaastreid tuli peal hoida korraga 1-2 tundi. Olime varasemalt harjunud, et 15 minutit ja naksti valmis. Aga nagu katsetused on näidanud - see süsteem ei toimi.
Kuna varasemad prooviplaastrid olid väga kehvad hambal püsima, tundus 1h ikka väga keerukas.
Jumalale tänu, avastasime juba esimesel kasutuskorral, et miskit on BS tehnoloogias muud moodi tehtud ja plaastrid püsisid imelihtsalt hammastel. Tund möödus lihtsalt ülehelikiirusega ja plaastrid ei seganud õhtuseid toimetusi.
Kuna ühe kuuri pikkus on maksimaalselt 7 päeva, otsustasime võtta olukorrast maksimumi ja läbisimegi mõlemad 7 päevase kuuri. Kui nüüd täitsa aus olla, võttis see kuur meil mõlemal aega vähemalt 14 päeva, kuna igapäevaselt ei olnud meil meeles plaastreid kasutada.
Minul ei esinenud kordagi komplikatsioone, küll aga Nilsil, kui ta esimest kuuripäeva alustas. Nimelt on temal fotovalgendusest möödas tänaseks päevaks umbes 4 kuud ja leidsime, et ju said siis tema hambad seal niivõrd vatti, et korraks ka plaastritega tundlikuks muutusid. Ülejäänud kuuripäevadel seda õnneks aga enam ei esinenud ja saime südamerahus susistades plaastrid lõpuni kasutada :) Susistades sellepärast, et veidi meenus aeg, kui suus olid veel breketid ja kõne neist üsna veidraks ja defektseks muutus :D

Nüüd aga selle kõikse põnevama osa juurde! Näitan teile meie enne-pärast pilte ja lasen teil otsustada tulemuse üle. Meie arvates oleme me nüüd igatahes tõelised irvikkassid ja hammaste plaginal tahaks ainult suud irevil hoida :D Tulemus on silmaga nähtav ja hambad on tõepoolest valgemad.
Filmisin teile üles ka ühe pisikese video-õpetuse GIF näol plaastrite paigaldamisest.

Kui kellegis teis peaks peituma salasoov suveks endale säravvalge naeratus skoorida, siis Brilliant Smile tooteid saate soetada Glow Beauty Studiost või nende veebipoest (LINK).

Tänaseks aga kõik ja naeratamiseni!

Küsimused&Vastused osa II - VIDEO

Hei armsad ja kena pilvist pühapäeva teile!

Olen täna täielikult zone-out-mode peal ja lihtsalt naudin olesklemist. Asjaolud on viimaste nädalate jooksul olnud nüüd niiviisi, et žonlgöörin ühe täiskoormusega ja ühe poolkoormusega töökoha vahel, käin trennis vähemalt 3-4x nädalas, tegelen enda hobidega milleks hetkel on Youtube, blogimine ja raamatute lugemine, veedan aega perega, tegelen ühe suure kinnisvaraprojekti elluviimisega, mitme pisema salaprojektiga, mis järgmiste kuude jooksul ellu vaja viia ja üritan ka piisavalt värske õhu kätte jõuda. Just kõigi nende tegevuste tõttu ongi möödunud nädal blogis nii vaikne olnud. Jah, ma töötan nüüd kahe erineva töökoha peal and I love it!
Aega on küll tunduvalt vähem enda jaoks kui seda oli enne, aga sellest pole miskit hullu. Kõik taandub siiski time management peale ja ma saan hakkama :) Ma leian, et kui mulle antakse võimalus millestki osa saada, annan ma endast 100%, et kogeda midagi uut ja huvitavat. Ning uus ja huvitav on see kõik tänase päevani olnud :)
Täna pühapäeval on mul reaalselt esimene päev käesoleval nädalal, kus lihtsalt saan istuda diivanil ja heldimusega jälgida kauneid kollaseid tulpe elutoa laual, millega Nils mind eile üllatas. Mõnus!
Kuigi eilse päikesepaistelise päeva jooksul ei saanud ma töö tõttu kordagi õue soojust nautima ja ärkasin laupäeva hommikule mitte omaselt juba kell 6, on tänane vihmane ja sombune ilm minu jaoks täiesti okei. Hea ja rahulik, sumedalt kodune.
Tänase päeva grande plaanid näevad ette koduseid iluprotseduure, mis mul kipuvad alati pühapäeva peale langema. Tavaliselt on nendeks siis maniküür-pediküür-kulmude/ripsmete keemiline värvimine-maskitamine-kooriminine. Samuti plaanin täna teha kerge trenni, et anda stardipauk järgmisele challengile.
Ehk mäletate, et mõni postitus tagasi kutsusin teid osa saama minu sõpruskonna 100km jooksuchallengist ja tänaseks päevaks on minul sellega kenasti ühelpool. See tähendab aga seda, et ette tuleb võtta uus ja suurejoonelisem ülesanne. Järgmiseks testiks minu jaoks, on 120km jooksu kuus. Kogu seda kardiotrenni balanseerib loomulikult ka korralik lihastreening :)
Teate mõnikord ma mõtlen küll, et kuidas kurivaim ma kõik need elulised ülesanded sooritada jõuan, aga siis lööb jälle reaalsustaju mulle piki pead ja tuletab meelde, et ma olen ju planeerija ja peale selle kõige noor inimene veel kah! Ma suudan kõike, mida vaid ette võtan. Absoluutselt kätte võtmise asi.

Oeh, aga nüüd jõuan ma lobaga siia punkti, mis on tegelikult tänase postituse mõte. Mõni aeg tagasi esitasite mulle meeletu portsu küsimusi ja ma hea meelega vastasin need kõik video postituse näol ära. Täna näitangi teile vastustest teist osa, kus üsna mitu põnevat küsimust vastuse saavad - näiteks mis on minu kõige piinlikum juhtum ja kõige suurem kahetsus. Kui tundub põnev, siis asu aga vaatama! :)

Praeguseks aga kõik ja räägime varsti jälle!

Retsept - Süümepiinadeta muffinid!

Hei-hei!

Olen tallele pannud üsna mitu imemaitsvat retsepti, mida teiega jagada soovin. Ütlen aga kohe ära, et enamjaolt on tegemist magustoitudega kuna meie kodus on maiustamine au sees!
Au sees aga sesmõttes, et kui maiustada - siis tervislikult ja süümepiinadeta :)

Kuna kokkamine on mulle üsna südamelähedane, on nagu täitsa traditsiooniks saanud, et korra nädalas jagan teiega miskit maitsvat. Täna näitangi teile üht väga lihtsat muffiniretsepti, mis koosneb vaid kolmest baaskomponendist. Meie söögilaualt kadusid need vähem kui poole tunniga ja kui te vaid ise neid prooviksite, saaksite aru miks.

Tegemist on siinkohal muffinitega, mis koosnevad vaid munast, banaanist, lusikast meest ning soovi korral mõnest lisakomponendist ja kummalisel kombel maitsevad muffinid täpselt niiviisi, nagu oleks neis kasutatud jahu. Täitsa uskumatu ausalt!

Sul läheb vaja:

Kaks suurt banaani

4 muna

supilusikas mett

peotäis lisandeid - mina kasutasin sel korral külmutatud vaarikaid

Tambi kõigepealt banaanid kausis katki ja lisa munad ning mesi. Sega kergelt kõik komponendid omavahel kokku. 

Aseta muffinipanni põhja lahke kogus vaarikaid ja vala peale muffinisegu.

Küpseta 200 kraadises ahjus 15 minutit.

Kui muffinid valmis, lase pisut jahtuda, et nad jõuaksid taheneda ja asu aga kallale!

Kui banaanipannkoogi hullus on minust suure kaarega mööda käinud ja ma neid silmaotsaski näha ei taha, siis banaanimuffinitega on hoopis teine tera! 

*pildid on üles võetud ikka mulle armsaks saanud Canon EOS M3 kaameraga!

Mõnusat maiustamist!

10 lemmikut meie köögis!

Hei armsad,

Kunagi iidamast-aadamast ennemuistsel aal, kui veel heeringas elas kuival maal (mäletate ju küll seda laulu ja sorri-not-sorri, et see teid nüüd kummitama hakkas) nägin mina Briti blogis (LINK) üht postitust, mis mind kohe eriliselt kõnetas. Teemaks oli tal "10 asja minu köögis", ehk pildikesed ja kirjeldus toiduainetest, mis nende Prantsuse-Eesti komboköögis kõige enam kasutust leiab.
Ootasin mis ma ootasin ja ära ma ta ootasin...see tähendab siis seda, et kuna Canon mulle lahkelt enda superlux EOS M3 katsetamiseks laenas, siis sain lõpuks ideaalse võimaluse pildiseeria üles võtta ja meie Eesti-Eesti komboköögi toiduained teie ette tuua.
Selleks tuli vaid end nii palju kokku korjata, et teha üks korralikum poes käik ja meie üsna tavapärased toiduained taaskord korvi laduda ja koju tassida. Ilma pikema sissejuhatuseta, siin nad on!

1. PUUVILJAD
Oh boy do we love fruits eh? Olen alati armastanud naljatledes öelda, et tunnen end justkui kõndiv kahe jalaga puuviljalett, sest minu igapäevases kontorisse kaasa veetavas moonakotis on alati vähemalt 4 puuvilja. Nimelt leian ma, et puuvili on lihtsalt suurepärane vahepala ja kui nii võib öelda, siis minu jaoks ka asendamatu peale-trenni-järelpala. Kuna me suudame kahekesi kodus puuviljavarud hävitada umbes samakiirelt kui saekaatrist laudu tuleb, siis tunnen end alati kerges paanikas, kui hommikul jääb mulle kaasa haarata vaid mõni üksik puuvili. Sel juhul teen alati kärme sissepõike toidupoodi, enne kui kontorisse jõuan või äärmisel juhul paotan rahakotiraudu kontorihoone kohvikus kus puuviljade eest (minu meelest) hingehinda küsitakse. Ei ole vast teile võõras minu kitsikuse lembeline elamine ja 0,50€ senti per puuvili on minu jaoks paljuuuu!
Alloleval pildil on teile nähtav meie umbes-täpselt kahe-kolme päeva puuviljavaru.
Minu eriline lemmik on loomulikult banaan, millest saab valmistada niiii palju maitsvaid roogi peale selle imelise puuvilja niisama nautlemise. Nimelt armastan ma temast teha nii banaanileiba, kui ka imetervislike muffineid (mille retsept siin varsti end ilmutab, seega stay tuned!), jahvatada teda smuutides ja teha temast jäätist. Teine absoluutne lemmik on mul Granny Smith ülihapu roheline õun, mille peale Nils õnneks nina kirtsutab ja kogu headuse mulle järamiseks jätab.

2. MAAPÄHKLIVÕI

Tuleb tõdeda, et kui ma sest kreemisest ollusest esimese meki kunagi võtsin, ei olnud ma teps mitte müüdud. Kõndisin temast suure kaarega veel pikka aega mööda ja imestasin, kuidas Nils seda ludinal lusikateviisi sisse suudab kühveldada. Ütleme nii, et mu elu muutus päeval, kui Nils tõi koju just selle alloleval pildil ilutseva Crunchy Peanutbutteri. Ma armusin temasse silmapilkset  esimesest lusikatäiest ja krõbistan purgi kallal pea, et igapäevaselt. Ma armastan ülekõige lisada törtsukese enda laupäeva hommikuse pudrukausi sisse või nautida teda niisama otse purgist. Samuti olen katsetanud teda küpsetiste sees, kuhu ei oleks ma ühtki paremat kaaslast osanud soovidagi (samuti retsept varsti teie poole teel). Miks ma aga mainin ära, et armastan maapähklivõid just laupäeva hommikuti pudru peal? Kuna tegemist on siiski ühe üsna rammusa purgitäiega, luban endale taolist nautlemist vaid korra-kaks nädalavahetuseti ja ülejäänud hommikutel olen siiski kergemate variantide soosingus. 

Muide - nägin mõni aeg tagasi, et Magnum on Eesti turule paisanud Double Peanutbutter jäätise, mille proovimist ootasin niiiii väga. Ei vaja vist mainimist, et Magnumi jäätised on ühed parimad üldse ja eile oli mul lõpuks võimalus seda imelist asja mekkida. Ohh gawwd I died and went to heaven for a second there! Soovitan!

3. TÄISTERA KAERAHELBED

Issand kuidas ma kaerahelbeid armastan! Olen elanud koos nendega õnnelikus kooselus juba üsna pisikesest saati, sest "herkulaputru" on meie peres alati suurima rõõmuga valmistatud. Nagu teile juba varemgi maininud olen, siis ma söön absoluutselt igal hommikul kaerahelbeputru. Ma mitte ainult ei armasta pudru maitset vaid hindan ka tema tublit panust tervislikus toitumises. Nimelt vean ma igal hommikul endaga tööle pudrukausi kaasa ja naudin seda täie südamerahuga hommikukohvi kõrvale. Kaerahalvestest saab valmistada aga nii palju muudki. Nagu banaane, saab ka kaerahelbeid kasutada lugematus arvus küpsetistes, blenderdada smuutidesse ja palju muudki. Olen isegi jahvatanud neist oma hädise blenderiga täistera kaerajahu - seega kõik on võimalik kui vaid väga tahta :D

Viimasel ajal on Facebookis ringlemas kaerahelbe korvid, mida siis ahjus muffinivormis küpsetada ja hiljem kohupiimaseguga täita. Kurivaim aga ma olen selle retsepti kaotanud nagu tina tuhka, olge nii armsad ja usaldage mulle selle roa valmistamisõpetus kommentaaridesse, kui see teil kuskil olemas peaks olema. Aitäh ja kniks!

4. KÜLMUTATUD MARJAD

Külmutatud marjade lemb olen suuremas osas meie kodus siiski mina. Küll aga armastab Nils neid meie imemaitsvate smuutide sees, mida iga nädal kohe kindlapeale mitu korda valmistame. Annavad need ju pisukese jääkuubiku efektigi. Minu kõige lemmikum kasutusala on aga igahommikuste pudrude kroonimine külmutatud marjadega! Poemoosi ma õnneks või kahjuks ei söö (küll aga võiksin karpide viisi sisse kühveldada kodukootud toormoosi) ja seega ongi minu igahommikuseks kindlaks kaaslaseks peotäis külmutatud marjakesi. Kõige enam armastan ma Rimi hapusid kirsse, mis veidi magusjale pudrule mõnusa hapu ja nina kirtsutava tekstuuri annavad :) On need nii imemaitsvad, et leian end tihtipeale ka teleka ees õhtuti neid kausist nosimas.

5. KANAMUNAD
Teate, ma ei oska nagu munade osas seisukohta võtta. Nad on minu jaoks absoluutselt asendamatud küpsetamisel ja ma ei pea neis sel viisil kunagi pettuma...aga. Ma lihtsalt ei suuda juba aastaid enam mune niisama süüa. Mulle hakkab nii hirmsal viisil vastu nende tekstuur, nii munakollase kui ka munavalge oma. Algas see kõik kunagi sellest kui silmasin üht ilmselt pooltõde salgavat lugu kuskil sopa-ajakirjanduses, et miski firma munakarbist leidus munade keetmisel kollase osa seest mingeid kahtlaseid poolarenenud tükke. Okei, ma tean, et see kõlab jubedalt, seega ma loodan, et nüüd miskit foobiat teis ei tekitanud kuna endas ma suutsin selle sajaprotsendiliselt tekitada. Ma ei suuda süüa muna ühelgi küpsetatud viisil. Olgu valetan! Munavalgeid hakin imepisikesteks tükkideks siiski tatrasalati jaoks ja sealt need ilmselt mozarella tükkidega segamini siiski mozarella pähe alla kühveldan.
Miks ma siis munad siia listi lisasin? Sest Nils armastab neid ja sööb keedumuna pea iga hommik ja omletti või munaputru igal nädalavahetuse hommikul kui mässamiseks vähe pikemalt aega on antud. Seega here's to you my Nils - munad! :D

6. TATAR
Kuna ma eelmises punktis juba tatart mainisin, siis las ma esitlen teile - meie köögi enim kasutatud toiduaine auhinna võitja aastatel 2013-2016! :D
Nimelt kui ma kunagi aastaid tagasi enda toidulauda tervislikumaks muutma hakkasin, tegin teed tatrale ja eemaldasin menüüst tema kurikuulsad käsilased valge riisi ja enda eluaegse lemmiku kartuli. Sest ajast saadik, olen end uhkeldavalt pidanud Eesti Aasta Tatratööstuse arendaja auhinna vääriliseks kuna seda kulub meil lihtsalt NII palju. Me sööme tatart reaalselt iga toidu kõrvale, mis endale side-dishi vajab ja suskan teda sisse ka mujalegi. Nimelt on mu üheks suureks lemmikuks tatrajahust põhjal suitsulõhe quiche, mis on heakskiidu pälvinud kõigi poolt, kel on olnud võimalus seda maitsta. Kuigi käesoleva aasta jooksul oleme jooksvalt lisanud enda toidulauale ka pruuni riisi, kinoad ja kus-kusi, on tatar siiski säilitanud oma esinumbri positsiooni.

7. MAISIGALETID
Kallid inimesed, las ma esitlen teile enda maailma kõige lemmikumat snäkki - maisigalett. Ma ei mäleta millal ma selle oranzis pakis jumaliku maitsega ringikese küll avastasin, aga sellest ajast saati toetame Rimi Eesti toidupoodi ja ostame vähemalt kaks pakki nädalas. Nimelt müüakse seda brändi VAID Rimi kauplustes ja olen end korduvalt leidnud autoroolis teel just Rimi poole, et need galetid taaskord skoorida. Maisigaletid maitsevad täpselt nagu popcorn ja kellele siis ei maitseks popcorn? Müstiliselt sõltuvust tekitav ja krõpsuvat headust täis vahepala või leiva-asendaja. SOOVITAN!

8. JUUR- JA KÖÖGIVILJAD
Ma ütlen ausalt, et ei kujutaks ette ühtki toidukorda ilma juur- ja köögiviljadeta. Kas saab veel olla mõnd mitmekesisemat asja meie toidulaual? Isegi kui retsept endas juurikaid ette ei näe, lisan tsut-tsut miskit ikka lisaks. Võtke kasvõi hakklihakaste. Mina ei pea piisavaks köögiviljakoguseks sibula hakkimist hakklihakastmesse ja lisan alati kastmesse ka riivitud porgandeid. Kõrvale tuleb kindlasti serveerida küüslauguga peedisalatit ;)
Minu nägemuse järgi on juurviljad niivõrd olulised vitamiiniallikad ja nö. niisutavad organisimi seestpoolt, boostivad ainevahetust ja tekitavad üldse kuidagi mõnusa tunde.

9. VEISEHAKKLIHA
Kallid veganid, siin on teile kiire disclaimer. Ma leian, et teie eluviis on imetabaselt üllas aga kui te mind veel munade punkti juures risti ei löönud siis püüdke ka hakkliha osast silmadega üle lasta :)
Mitte ainult küpsetatud munad ei tekita minus külmavärinaid vaid ka kanaliha. Ma ei suuda kanafileed silmaotsaski kannatada kuna olen sellest vast kunagi üle-söönud. Ei kannata ma selle lõhna ega tekstuuri. Yaix!
Küll aga on meie kodus iganädalane külaline kindlasti veisehakkliha kuna seda armastame me Nilsiga mõlemad. Tuleb tõdeda, et enamus toidud kus meil lihanatukest sees on, koosnevad kohe kindlasti veisehakklihast. Kasutan seda nii kastmete, suppide kui ka vormiroogade jaoks ja ei pea kunagi pettuma. No mõelge nüüd ise, kui teie ees on inimene, kelle lemmiktoiduks on juba väikesest saati hakkliha-kapsahautis siis ei olegi õnneks eriti muud tarvis.

10. MAITSEAINED -  VÜRTSID
Viimane aga kindlasti mitte hapupiimane. Hoopis vürtsine ja maitseküllane!
Ei saa mina läbi ilma vürtsideta. Kõik mis ma valmistan, saab pannil kaunistatud vähemalt mõne vürtsainega. Muide kui ma Nilsiga nüüdseks juba veidi kui üle viie aasta tagasi kohtusin, ei olnud tema teps mitte vürtsise toidu lembeline. Nüüd on aga tema lemmikuks Mehhiko köögi klassika, ehk we have a believer!
Minu maitseaineriiul koosneb nii mitmest-setmest vürtsist, et pildile mahtusid ära vaid mõned. Nemad on aga need kõikse kaunimad :)

Et meie toidulauda ehk veelgi kirevamaks muuta, loeksin suure rõõmuga kommentaarides ka teie koduköögi staaridest!

Tänaseks aga kõik ja räägime varsti jälle!

MUA Nils - Video

Hei armsad,

Kuna Nils on mul nii tubli ja tahab blogi/Youtube tegemistes kogu hingega kaasa lüüa, mõtlesime meie, et teeme siis ühe korraliku naljavideo kah.
Paar nädalavahetust tagasi palusin Nilsilt abi enda õhtumeigi valmistamisel (kõlab, nagu ma hirmus tihti paluks temalt sel viisil abi) ja tema pani kohe käed külge ja hakkas aga mökerdama. Ei vaja vast erilist selgitust, et ega see õhtumeik nüüd miskiks kodu seinte vahelt lahkumiseks mõeldud olnud aga eks te selle järelduseni jõuate vast videot vaadates isegi.
Tunnistan küll ausalt, et ega see meil päris esimene kord sellist komöödiat teha ei ole. Nimelt umbes täpselt neli-viis aastat tagasi tegime samasuguse video aga tol korral siis igivana digikaameraga ja täitsa nagu niisama, endale hiljem vaatamiseks ja itsitamiseks.
Seekord saime aga kasutada oma ustavat GoProd ja võtsime asja kohe tõsiselt käsile ning valminud tulemust ongi täna õige aeg teiega jagada.
Vaatamata ajaolule, et Nils üle viie aasta pea igapäevaselt on minu kõrval olnud ja meigivõtteid pealt näinud, töötab see meeste loogika mingeid imelisi teid pidi ja meigitarbed läksid kasutusse hoopis risti-vastupidi kui peaks. See aga kogu ürituse nii naljakaks teebki ja samuti tahaksin eriliselt ära märkida Nilsi teavitust, et temast võib nüüd saada MUA Nils :D.
Oh neid sotsiaalmeedia imelisi mõjutusi. Ju on temalgi silma jäänud see viimase aasta suur MUA'tamise trend ja eks temagi sotsiaalmeedia feed'is kõiksugu MUA'd aegaviisi läbi jooksevad. Hea, et ma ise vähemalt tabasin õigel hetkel ära, et mis va asi see MUA nüüd on, sest kõik need lühendid ajavad lihtsalt nii mee-lee-tult segadusse.
No mõelge nüüd ise - MUA, OOTD, MUAH, HOTD, MU, FOTD - kes küll jõuab sel kõigel järge pidada. Tundub, et minu Nils jõuab haha :D
Ilma pikema lobata, las ma esitlen teile verivärsket makeup artist Nilsi ja tema loodud üllitist (ehk minu õhtumeiki)!
NB! Nils võtab bookinguid vastu alates tänasest! :D

Imetabaselt maitsev püreesupp!

Hei,

täna jagan teiega retsepti, mis möödunud nädalal võitis nii minu kui ka Nilsi südame. Kui eelmise aasta kindla lemmikretsepti koha võitis minu silmis suvikõrvitsa lasanje, siis hetkel on 2016 aasta lemmikute edetabelit juhtimas kohe kindlasti see retsept.
Ehk mäletate, et ühes Austria reisi postituses mainisin, et üks õhtu serveeriti meile hotelli restoranis brokkoli püreesuppi. Olime mõlemad üsna skeptilised kuna A) mina ei armasta püreesuppe ning B) Nils jälestab nii brokkolit kui ka püreesuppe.
Meie suureks üllatuseks maitses meile mõlemale serveeritud supp imetabaselt hästi. Kui olime reisilt tagasi, hakkasin vaikselt püreesupi maailma avastama ja proovisin Vapianos aegaviisi kolme erinevat suppi. Iga viimane kui üks neist oli absoluutne maitseelamus!

Võtsingi eelmisel nädalal lõpuks julguse kokku ja tegin kodus brokkoli-kõrvitsa püreesuppi. Kuigi Nilsil oli juba eelmisest päevast alles jäänud söögist õhtul kõht täis söödud, ei suutnud ta imelisele lõhnale vastu panna ja sõi ka kausitäie suppi. Ütleme nii, et olin üsna üllatunud kui ta üliõnnelikuna kööki sisse sadas ja teavitas, et tema ei oleks uskunud, et kodus sellist kuldaväärt suppi teha saab ja see on nüüdsest tema lemmik! :D

Aga, et eelnev kiidulaul ka piltide näol edasi anda, kasutasin ära Canon EOS M3 kaamerat ja pildistasin üles vinge pildiseeria. Lõin endale kujutelma, et pildistan asjaosalisi üles toiduajakirja jaoks ja nägin kompadega rohkem vaeva kui tavaliselt.

Ühe potitäie (4 portsu) supi jaoks läheb vaja:
2 keskmist brokkoliõisikut
veerand kõrvitsapead
1 suur porgand
pool sibulat
1 küüslauguküüs
pool tl soola / pool tl pipart
1tl eelistatud vürtsi
2 supilusikat murulauguga Merevaiku
1000ml vett
1 kana- või köögiviljapuljong
suur peotäis seemne-pähklisegu
5 viilu kalkunisinki

Tükelda juurviljad kuubikuteks ning aseta koos puljongikuubikuga vette podisema. Lase juurikatel hästi pehmeks podiseda ja lisa sool/pipar/vürtsid ning merevaik. Lase segul kokku keeda ning tõsta tulelt ära.

NB! Mina kasutasin vürtsiseguna Osmani segu, mille meie kallis Türgis resideeruv sugulane Kertu jõulupakki poetas. Kertu -  kui sa seda loed, siis appi appi - meil sai segu otsa ja ma olen sellest sõltuvuses :D

Lase segul veidi jahtuda ning samal ajal rösti pannil seemnesegu ja seejärel tükeldatud kalkunisink. Rösti sinki nii kaua, kuni ta muutub pruuniks ja krõbedaks. Seemnesegu rösti mõni minut, et anda segu maitsele viimane lihv.
Püreesta saumiksriga juurvilju nii kaua kuni moodustub ühtlane ja kreemjas mass. Kui soovid võid lisada vett veel juurde, et suppi vedelamaks teha. Kuna juurviljad imavad üsna kiire tempoga kõik üleliigse vee endasse, on lausa soovituslik hiljem vaba käega vett juurde lisada.

Nagu MKR on meile viimase viie aasta jooksul õpetanud, tuleb taolisele püreestatud söögile anda juurde tekstuuri - selle jaoks ka röstitud seemnesegu ning krõbe sink.
Serveeri supp kaussidesse ning kaunista röstitud lisanditega.

Kui juba jutt MKR peale läks, siis mainin ära, et ma olen aa-laa-tii mõelnud mis imeroogadega küll Manu'le ja Pete'le lähenema peaks, et saates osalemine õigustatud oleks. Tunduvad ju nii imetabaselt maitsvat ja innovaatilised kõik road, milledega osalejad seal hakkama saavad. Ei tea kui innovaatiline mu roog nüüd küll on - aga vot sellega ma julgeks nende nina alla keksima minna küll!

Tänaseks kõik ja räägime varsti jälle!

100! & klassikaline aprillinalja ohver

Hei armsad,

täna hommikuse super päikselise ilmaga tahaksin teile rääkida ühest üleskutsest. Väikesest challengist, millest teid kõiki ootan osa võtma, kui teil vähegi tahtmist peaks olema :)
Kõik sai alguse juba tegelikult möödunud aasta maikuus, mil otsustasime sõbranna Kertuga ette võtta ühe korraliku jooksuchallengi ja end proovile panna. Ma küll ei mäleta kuidas Kertul läks, aga mina tegin maikuus 100 jooksukilomeetrit ja juunikuus veel teise 120 kilomeetrit otsagi.

Pole vist vaja mainida, et suvevorm saabus üüüsna kärmelt ja mott oli täiega laes! Kui kaks kuud enda testimist aga otsa sai, kadus mott suveanautlemisega kogu täiega ja üsna pikaks ajaks. Olin vist ennast tühjaks jooksnud ja ei tahtnud sportimisest enam miskit teada.
Kunagi trennipostituses pajatasin teile laialt ja pikalt, et möödunud aasta suvis-sügine periood oli minu viieaastase hobisportlase karjääri üks kehvemaid ja motivatsioon puudus absoluutselt.
Kui käesoleva aasta märtsikuu kätte jõudis, leidsin endas jõu ja tahtmise teha jälle üks jooksuchallenge. Ma leidsin, et see on reaalselt asi mis mind motiveerib, sest kui anda inimesele kätte 30 päeva ja 100km, tuleb ju nendega midagi peale hakata! Nii ma siis 14. märts end proovile paningi ja challengiga alustasin!

Tänase päeva seisuga on läbitud 63km ja 13 päeva on veel ees. Nii põnev minu meelest :)
Kui veel märtsi keskpaigas tegin kõik jooksutrennid jõusaalis, siis möödunud nädalal alustasin ka õues silkamisega. Kui nädala alguses kostitas mind soe päike ja linnulaul, siis eile õhtul tegin vast oma elu kõige jahedama jooksu. Nimelt kolme soojapügalaga pole ma ennem oma nina jooksmiseks õue pistunud. Aga polnud viga miskit, tuli vaid soojalt riidesse panna ja teate kui mõnus see oli! Karge õhk andis muudkui jõudu juurde ja kilomeetrid kadusid vuhinal jalge alt. Praeguse tuulise ilmaga soovitan aga kindlasti kanda joostes kas mütsi või siis vähemalt peapaela. Kuna mütsiga jooksmine on minu jaoks hiiiirmus ebamugav, meisterdasin enda buffist hoopis peapaela ja see toimis suurepäraselt.

Nüüd aga üleskutse juurde! Nimelt otsustas ka Kertu alates aprillikuust end proovile panna ja läbida ühe kuuga 100 jooksukilomeetrit. Selleks, et aga motivatsioon pidevalt ülal püsiks, lõi ta Facebooki pisikese grupi, kus enda (ja loodetavasti ka teiste) tulemusi ja murekohti arutada/jagada. Kui keski või miski teis tõstab nüüd pead, et "vot mina tahan ka end proovile panna!", siis olete oodatud grupiga liituma SIIN !
Kui meiega koos vudida soovite, siis panen teile südamele vaid üht - palun ärge unustage lihastreeningut! Kuigi olen juba aastaid ka tublisti jõutrenni teinud, juhtus möödunud aastal end proovile pannes see, et unustasin lihastrenni sootuks. See tingis aga olukorra, kus ma lihtsalt jätsin oma varemtreenitud tublid lihased jooksurajale maha. Nimelt kadus koos üleliigse ja ebavajaliku rasvkoega ka lihas, mis jättis mind olukorda, kus näiteks tagumikule prantsatades oleksin ilmselt murdnud oma sabakondi, sest lihaste puudumise tõttu olin lapik nagu pannkook :D Olgu, olgu, nii hull vast ei oleks kah olnud, aga siiski, toonitud keha on ikka see kõikse ilusam! :)

Kui me oma jutuga juba aprillikuu juurde jõudsime,  räägin teile kui haledalt ma eile aprillinaljade ohvriks langesin. Nimelt eile hommikul ärgates, ei olnud mul vähimatki aimu mingist aprillikuu algusest, rääkimata asjaolust, et on käes 1. aprill, ehk mingisugune "naljapüha".

Esialgu suutis mind šokeerida Nils. Tõin mina mõned nädalad tagasi koju uue kohvimasina, mille tulemist me nii kaua olime oodanud, kuna eelmine oli tõeliselt tüütu ja nõudis iga kohviteo läbiviimiseks meeletult pusimist. Kuna olen tõeline kohvihoolik, olen oma uue masina üle hüsteeriliselt õnnelik.
Teeb siis Nils kenasti hommikul köögis kohvi kui järsku karjatab - "Liisa, miks siit kohvimasinast tossu välja tuleb???" Jõudsin mina juba hullemat ette kujutada ja kahe nanosekundiga peas läbi arvutada, et "ohh ei, tuleb vist uus masin osta, oh ei, raha kulu - raha kulu!!". Kiman ummisjalu kööki ja vahin pingsalt masinat, et kust see vaeseke siis tossab. Seejärel pahvatab Nils naerma ja hüüab " Aprill Aprill" .
No täiesti opakas :D Aga olevat see olnud kättemaks minu möödunud aastasele trikile, mil mina hommikul karjatades köögist teatasin, et nägin just prussakat :D

Päev möödus kontoris rahulikult ja olin juba täielikult ära unustanud, et miski aprillinaljapäev on. Olime end Nilsiga peale õhtust jooksutrenni mõnusalt filmi vaatama sättinud ja krõbistasime Nilsi valmistatud filmisnäkke nii nagu koguksime põskedesse talvevarusid.

Canon EOS M3

Järsku aga heliseb minu telefon ja näitab No Caller ID. Ei söendanud mina sellist kõne vastu võtta ja ignoreerisin. Mõne minuti pärast aga heliseb telefon taas ja Nilsi utsitamisel siiski vastasin. Teiselpool toru on närviline meesterahvas, kes väidab, et seisab minu maja all pakiga. Olevat tema kuller, kes mulle Amazonist pakki tahab toimetada. Dialoog nägi välja umbestäpselt selline:

- "Tere, kas see on Liisa Pärnpuu"

- " Eee..jah, kes räägib?"

- "Ma olen kuller, palun öelge kas teie aadress on xxxxx xx xx, ma olen juba 5 minutit siin räästa all seisnud ja üritanud teid kätte saada, palun tulge alla ja andke allkiri"

- Minus tärkas paanika, kuna ma ei ole Amazonist mitte midagi tellinud. " Eeeee...eee...eee oodake nüüd, ma ei näe teid?!?"

Nils juba samal ajal üritas läbi aknaklaasi maja esist patrullida nagu oleks käes viimne päev.

- "Tulge palun kohe alla, mul on teie pakk ja on kohe allkirja vaja"

- "Eee...vabandust aga ma ei ole midagi tellinud, kas pakile võib anda allkirja ka teine inimene??"

Nimelt olin ma valmis juba Nilsi alla saatma, kuna olin 100% kindel, et maja juures on keegi segane kes tahab mulle kas nuga anda või siis mind autosse kiskuda ja metsa viia :D

- "Ei te peate kohe alla tulema, paki peal on teie nimi!"

Olin juba valmis vannituppa lukustatuna elu eest võitlema ja oma kodu kaitsma :D :D :D

Järsku pahvatas teisel pool telefonitoru naer ja selgus, et väga hirmuäratavalt mehise ja ründava hääle taga oli minu õde Lotta, kes ei suutnud enam teeselda ja naeris minu rumaluse üle :D

Kuna Lotta on meil tubli noor näitlejaredelil üles pürgija, tuli tal see nali lihtsalt laitmatult välja ja suuris ära hirmutada nii minu kui ka Nilsi. Huuuuh kui suur kergendus see oli aga võttis ikka oma 10 minutit, enne kui suutsin rahulikult filmi edasi vaadata :D

Kas teiega ka miskit eriskummalist sellel tobedal aprillipäeval juhtus?

Tänaseks ongi kõik ja räägime varsti jälle!