teisipäev, 30. august 2016

Sügis meigimaailmas

Hei armsad,

tuleb välja, et sügise lähenedes algab ilumaailmas tõeline pakisadu. Peale pidevate vihmasabinate, sajab uksest ja aknast sisse ka igasuguseid kifte uusi meigitooteid. Nimelt juhtus mõni nädal tagasi lausa kahel järjestikusel hommikul niiviisi, et minu ukse taga käis kuller, kel kaasas kotitäis head-paremat. Ühel päeval saabus Maybelline kotike ja teisel päeval L'Oreali kotike.
Ausaltöeldes sai põnevaid asju ühtekokku niivõrd palju, et pidin näpud neile kibekiirelt taha ajama ja katsetama hakkama. Nagu ma aga juba eelmine kord teile mainisin, ei ole minust suurt kasu kui peaksin tooteid teile niisama piltide ja arvustuse näol näitama - ei peitu minus niivõrd palju meigiteadlast.
Kui eelmine kord katsetasin asju videos, et edasi anda esmane ja ehe reaktsioon, tahtsin ka seekord midagi põnevamat toodetega ette võtta. Valituks sai erinevate meigilookide katsetamine. Õnneks oli mu õde Lotta just õigel ajal mind külastamas, ning saingi pea, et enamus tooted meie mõlema peal ära katsetada.
Täna näitangi teile neid looke ning räägin juurde kus mis kasutatud sai. Tunnistan ausalt, et mõned neist toodetest on saanud absoluutseteks lemmikuteks ka igapäevases meigikotis, seejuures mõned tooted jäid pisut õnnetult enda hiilgehetki riiulile ootama. Mõningad tooted olid minu jaoks üsna kummalised ja keerulised kasutada, sellele vaatamata katsetasin nad siiski ära ja särasilmil leidsin ka uusi lemmikuid!


Esiti tutvustan teile endale loodud meigilooki, mille märksõnadeks paneksin kindlasti sügis-sügis-sügis! Sügis on ju absoluutselt ideaalne aeg kandmaks julgemaid ja sügavamaid huuletoone ja me kõik teame kui väga ma värvilisi huulepulki armastan ;) Kerge silmameik ja tugev huul, ühes särava üldmuljega ning krutskeid täis soenguga, mulle meeldib! Muide - kui keegi peaks nüüd mõtlema, et kuidas küll sellist näiliselt keerukat soengut saavutada - las ma räägin teile kui lihtne see on! Mõni aeg tagasi tegi meigikunstnik Jenni Korjus enda Youtube kanalile just sellesama soengu õpetuse ja ma luban teile - sa saad sellega hakkama ja punuda ei ole vaja mitte kui midagi. Soenguõpetuse leiate SIIT.


Alljärgneval pildil näitan teile aga ära, et mida siis täpsemalt enda peal katsetasin. Põhja tegemiseks kasutasin laias maailmas ohtralt kiidusõnu saanud Maybelline Fit Me Matte&Poreless jumestuskreemi, mida saadeti mulle oi-kui-mitmes toonis. Algselt olin tootes ekslikult pettunud kuigi olin koheselt lummatud tema kergusest ja sekundiga matistuvast koostisest. Küll aga tundus mulle, et toode ei ole piisavalt kattev kui tegemist aeg-ajalt probleemse näonahaga. Proovisin Matte&Porelessi veel mõned korrad ja olen sellesse nüüd ülepeakaela armunud - toote kergus laseb näonahal hingata ja tulemus püsib matt terve päeva.
Kulmudel kasutasin üht veidramat toodet, mida eales näinud olen - L'Oreal Brow Artist Maker'it. Toote pealekandmise ots on paks nagu rasvakriit ja teisel pool asetseb üks üsna suur pintslilaadne asjandus. Kuna antud süsteemiga oli minu jaoks värvi peale kandmine võimatu, kasutasin lihtsalt peenikest kulmupintslit, millega toimis toode täitsa enam-vähem. Küll aga oli ta kreemisem kui olen harjunud, sest igapäevaselt kasutan üldjuhul kulmupuudrit.
Nagu alati, on silmadega mänguruum kõikse suurem ja oh-my-lord ma leidsin oma uued lemmikud! Kuna mul puudub eriline valikuvõimalus lauvärvide osas, kasutasin põhja tegemiseks L'Oreal True Artist Highlighteri paletti, mis toimib antud eesmärgil absoluutselt suurepäraselt! Et anda silmadele pisut rohkem elu, võtsin julguse kokku ja proovisin ära markerilaadse otsaga Maybelline Master Precise Curve Eyelineri - kui algselt eeldasin, et antud toote kasutamine on ilmvõimatu - eksisin rängalt. Ma pole eee-luu-sees paremat lainerit kasutanud. Käsitlemine on imelihtne ja värvi pealekandmine ühtlane. Samuti olin algselt kõhklev L'Oreal False Lash Wings Sculpt Mascara osas, kuna antud toote pealekandmise otsik oli pehmelt öeldes veider...aga endalegi suureks üllatuseks, lõin alumistele ripsmetele absoluutselt ideaalse katvuse. Imelikul kombel, ongi kaks viimati mainitud ühed minu lemmiktooted kõigist saadetutest!
Highlighterina katsetasin ära Maybelline Face Studio Strobing Sticki, mille näol on tegemist kreemja highlighteriga. Peale kandmine lihtne ja pudina-vaba!
Nüüd aga nüüd - minu lemmikteema - huuled. Juba eelmisest Maybelline pakikesest saadud matid huuletoonid olid superlux ilusad, nüüd aga üllatati mind sellise tooniga mida mul tõepoolest varem ei olnud - sügavlilla toon numbriga 886. Pealekandmine äärmiselt hõlbus ja püsivus täiesti arvestatav :)




Kui endale tegin pisut tugevama üldmulje, siis õekesele lähenesin kergema meigiga (mis oli tema arvates ikkagi NIII tume :D ). Otsustasin luua praegu oh-kui-populaarse pruunikas-roosaka huuletooni ümber hästi kerge ja kumava suitsusilma. Millega ma seda aga tegin - kohe kõigest täpsemalt.


Et õekest on õnnistatud noorusliku ja ilusa näonahaga, oli Maybelline Fit Me Matte&Poreless jumestuskreem tema jaoks täielik win-win. Peale põhja matistamist, asusime silmade kallale. Kuma andsin taaskord L'Oreal True Artist Highlighteri paletiga ning ripsmed panime vohama L'Oreal False Lash Wings Sculpt Mascaraga. Et mul aga suitsusilma tumeduse saavutamiseks suurt midagi kasutada ei ole, panin loovuse tööle ja otsustasin proovida esiti kulmude jaoks mõeldud kreemjat L'Oreal Brow Artist Makerit - on tal ju pruunikas värv olemas ja pintselgi tagatipuks. Buffisin värvi üsna korralikult ja näed sa imet - toimiski! Kulmud värvisime samuti sama tootega kuid taaskord oli abimehena kasutuses peenike kulmupintsel, et toodet vähegi töödeldavaks muuta.
Olgugi, et Maybelline pani mulle teele kolm uut Vivid Matte Liquid huuletoodet, ei olnud meil hetkekski kahtlust, et millist neist antud meigilooki puhul proovida - loomulikult valisime Nude Flushi! Toode oli pealekandmisel ääretult kaunis aga kahjuks on tal püsivusega üsna kehvad lood. Kui üldiselt olen vedelates huulepulkades alati näinud pääseteed pika püsivuse suunas, ei olnud seekord olukord nii kiiduväärt...




Kuna tooteid oli minu mõistes ikka tõeliselt suur kogus, on mõned neist veel täitsa proovimata, näiteks Babylips uued huulepalsamid, ja üsna mitmed tooted olen kõrvale pannud, et need ühe põneva projektikese raames mõne aja pärast teieni tuua - sõnaotseses mõttes teieni tuua, hehe :)
Seekord ongi aga minu poolt kõik, loodan, et teile minu "kunstiteosed" meeldisid ja tooted huvi pakkusid. Kui olete ka ise mõnd neist toodetest juba proovida saanud, andke mulle kommentaarides teada, et milline oli just teie lemmik.
Praeguseks kõik ja räägime varsti jälle!



kolmapäev, 24. august 2016

Oled sa tont või inimene?

Hei sõbrad,

täna tahaksin arutleda pisut ebausu teemal. Olen ise meeletult ebausklik ja paranoiline inimene (õnneks või kahjuks) ja olen õppinud selle teadmisega elama. Ausaltöeldes on täitsa huvitav näha kas ka teie seast keegi sarnaseid uskumusi ja arvamusi minuga jagab. *loodetavasti, kuna muidu muutun veel paranoilisemaks :D

Loodetavasti ei mõju see nüüd kellelegi otsese solvanguna aga olen end alati pidanud totaalseks ateistiks. Pean siin silmas just seda, et ei usu kõrgematesse võimudesse ning pean tõeks tavaliselt vaid faktuaalset ja täpset teaduslikku infot. Ma paneksin siin taaskord nö. süü Neitsi tähtkujule, kellele omaseks iseloomujooneks on just loogika ja selguse tunnetus ning läbimõeldud tegutsemisviis. Siinkohal mõjub veidralt aga asjaolu, et kuidas ma saan end pidada ateistiks kui usun samal ajal niivõrd mitmesse ebausku. See ju ka nagu omamoodi usk, ei...ja?


Nagu öeldud, olen alati vältinud uskumist kõrgematesse jõududesse, küll aga tasub mainimist, et pean siiski tõeks mingil määral vaimude eksisteerimisse meie maailmas. Ma ei mõtle nüüd küll seda, et valge lina ja silmaaukudega kummitus kedagi külastamas käib vaid pigem hingede energiat. Kuna minu perekonna vanavanemate generatsioon on siit ilmast juba aastaid tagasi lahkunud, pean oluliseks nende hingelise energia kohalolu austamist ja teinekord olen leidnud end mõttelt, et lausa ootan nende nö. külaskäiku. Noh... selles mõttes, et kui ikka aastaid enda armsaid vanavanemaid näinud ei ole, muutub olukord ikka teinekord päris nukraks ja mõttejõul üritad nende kohaloluga end siiski veenda. Tuleb aga tunnistada, et nagu vast enamus inimestel, on ka minul olnud mingil määral kokkupuuteid just selle nö. kummitusliku poolega ja eks kuuldud-nähtud-ettekujutatud ole igasuguseid veidrusi. Küll aga sunnib minu faktidele põhinev mõistus tavaliselt kõike seda eirama ja nagu ikka, majahäälteks pidama. Samas, kui taolised juhtumised on sattunud mu teele kohtades, mis võivad olla seotud mu vanavanematega, lasen neil lihtsalt olla ja koheselt õudusfilmi stsenaariumit ette ei kujuta.
Et mu pajatus nüüd kraadivõrra reaalsemaks keerata, toon teile ühe ülalmainitud jutuga ka ühe näite, millega on mul tulnud mõni aasta tagasi päris mitu korda silmitsi seista. Korter kus ma hetkel elan, kuulus kunagi minu armsale vanaemale. Kui vanaema meie seast lahkus, ei tahtnud ma ligi aasta korterisse oma jalga tõsta kuni lõpuks leebusin ja sinna lausa elama soostusin kolida. Üsna mitmel korral kui üksi koju jäin, kuulsin köögist pottide-pannide kolinat. Kui algselt otsustasin seda lihtsalt eirata, siis hiljem proovisin kõvahäälselt "vanaemale" teada anda, et ära nüüds niimoodi ka kolista seal. Ja igakord jäi kolin sedamaid järgi... See on näiteks üks olukordadest, mis mind absoluutselt ei heiduta kuna sisimas tean, et kui tõepoolest peaks tegu olema miski ebamaisega, on see minu vanaema kelle hing mulle kohe kindlasti midagi halba ei soovi.

Niisiis, asume nüüd lõpuks nende konkreetsete ebauskude kallale, mis minu elus igapäevaselt koha leiavad. Kõige kõige enam lasen end mõjutada kohe kindlasti sellisel ebausul nagu "sülita kolm korda üle õla". Ma ei tea tõesti mis värk mul sellega on või kust see alguse sai aga vähemalt 10 aastat teen ma seda iga jumala päev mitu korda. Ütlen siinkohal ära, ma ei tee seda loomulikult sõna-sõnalt. Selles suhtes siis, et ma reaalselt siiski ei sülita üle õla vaid pööran pea vasaku õla suunas ja teen seda mõttes. Miskipärast suudan ma oma pähe genereerida liiga palju veidraid olukordi ja mõtteid, mille ära hoidmine tundub toimivat vaid kolm korda üle õla sülitades. Ei tea mis jõud sellel on aga hingerahu aitab see igatahes saavutada.

Samuti usun ma kokkulangevusse, ehk näiteks sellesse, kui näen kella peal ühtseid numbreid - näiteks 22.22 - tuleb kiiresti soovida, et mitte lasta õnnel endast mööda minna. Samuti tuleb soovid alati teele panna kui langev täht peaks teele sattuma. Langevates tähtedes on midagi nii ebamaiselt müstilist ja kaunist, et kui soov mõtlemata jääb, on ausaltöeldes veidi kõhe olla küll.

Lisaks kõigele juba mainitule, usun ma ka seda mustade kasside juttu...noh teate küll, et kui must kass ületab teed siis ei tohi seda vaadata. Ja uskuge mind, neid kordi autoroolis on olnud küll ja küll kus ma pean lihtsalt silmad kinni panema, sest must kass otsustas just minu auto ees teed ületada. Vahemärkusena ütlen ära et silmad kinni panen vaid hetkeks ja jälgin siiski pingsalt teed edasi, et midagi jumala eest ei jõuaks juhtuda. *sülitab kolm korda üle õla :D


Olen blogis vast paar korda maininud, et kardan koo-huu-taa-valt lendamist. Iseenesest ma ei karda lendamist kui tegevust vaid pigem just seda mis kaasneb lennuõnnetustega. Olen Merje blogist tema lennuhirmust lugenud ja nõustun iga jumala kord tema arutlustega. Kahjuks on lihtsalt nii, et inimesed kellel antud hirm puudub, ei saa ja ilmselt ei hakka ka mitte kunagi sellest hirmust aru saama. Siinkohal tõepoolest ei aita kõik need "kasulikud" soovitused stiilis: hinga rahulikult, lennukiga reisimine on turvalisem kui autoga jms. Kuidas ma saan rahulikult hingata kui mu südamerütm võtab lennureisil lennukiga sama tempo, ehk umbes 900 km/h, käed on külmast higist märjad ja tahaks, et keegi annaks mulle lihtsalt igaksjuhuks langevarju. Not friggin possible!
Seetõttu leiangi end alati lennureisil kõige kummalisemast situatsioonist. Kuigi võin rusikas vastu lauda tagudes väita, et kuulun Eesti rahvale omasesse ateismi enamusse, suudan lennureisil alati silmakirjalikult mõelda, et "jumal palun tee nii, et ma jõuaks ilusti koju" :D. Täiesti segane värk ikka.
Samuti tunnen end lennureisil üsna ebamugavalt kui peaksin sattuma istuma ritta millel numbriks 12 või 14, kuna need on liiga lähedal sellele nö. ebaõnnelikule number 13'le. Olgu siis öeldud, et lennukites üldjuhul sellist rida nagu 13 isegi ei eksisteeri, seega selles osas jagab vähemalt keegi minuga üht meelt.

Näiteks kunagi õige pisikesena oli mul hoopis selline situatsioon, et lõhkusin kogemata kodus ära ühe klaasist puhutud luigekuju, mille kollektsioon meie sektsioonkappidel ilutses. Oh sa poiss kus ma läksin paanikasse. Üritasin imepeenikest purunenud luigekaela imeväel uuesti üles ehitada, mis loomulikult ei õnnestunud. Ei jäänudki muud üle, kui asuda jumalat paluma, et vanemad sellest teada ei saaks :D. Viis minutit hiljem jäin muidugi vahele ja sain kerge koosa, et liiklen toas ringi nagu elevant portselanipoes.


Muidugi on olemas ka ports ebauskumusi, mis minust suure kaarega mööda on läinud. Näiteks ei pea ma tõeks asjaolu, et kui käekott asetada põrandale, läheb raha sinu juurest ära. Võibolla olen ma ses osas lihtsalt laisk aga ma tõesti hoian oma käekotti koguaeg põrandal ja puruvaseseks pole veel igastahes jäänud.
Tegelikult tahaksin ma väga teada, et millised on need ebausud, mida teie peate kas absurdseks või millesse just pühendunud olete.
Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!




esmaspäev, 22. august 2016

Swedbank'i konkurss - Spordile pöidlad püsti!

Hei mu armsad,

täna pöördun teie poole ühe piiiii-sikese abipalvega. Usun, et paljud teist on silmanud juba mitmete nädalate vältel sotsiaalmeedias ringlevaid videosid, milles alati ära märgitud ka Swedbank. Jooksid need isendid ka minu ajavoogu päevast-päeva sisse ja otsustasin seekord ka ise härjal sarvist haarata.
Nimelt on tegu Swedbanki mobiiliäppi konkurssiga, millele väga tabavalt nimeks pandud "Parima Youtuberi võistlus". Kõlab minu meelest üsna intrigeerivalt ja ega ma ausaltöeldes päris alguses osaleda tihanudki, kuna arvasin, et jään niikuinii teistest vähemalt peajagu alla, sest olgem ausad - geniaalseid tegijaid on Eesti youtuberite maastikul juba üsna mitmeid. Päevad aga möödusid, videosi muudkui lisandus ja hakkas minu peaski idee sündima.
Olin kindel, et ei soovi videot üles ehitada miskile tutvustavale süžeele, vaid teha midagi sketšilaadset, et äppi olemus nooruslikult ja põnevalt edasi anda. Olen ise ausaltöeldes totaalne Swedbank'i patrioot juba vähemalt 15 aastat ja tunduski lõpuks vaid õige see videopoiss ära teha. Kasutan äppi pea, et igapäevaselt kuna ta tõepoolest ongi nii lihtne ja kasutajasõbralik!

Kuna möödunud nädalal kostitas Canon mind mõneks ajaks ühe eriti vinge masinaga - Canon Powershot G9 X'ga - oli see mu ajule viimane märguanne, et nüüd tuleb tegutseda.

Kaamera - check! Statiiv - check! Abiline Lotta - check! Ilus ilm - check! Idee - check!

Minu õeke Lotta oli vaat, et veelgi rohkem põnevil kui mina ja aitas mul kõik vajalikud klipid linti võtta. Tundub, et suvi otsustas möödunud nädalavahetusel taaskord enda häid külgi näidata ja et noorte entusiasm on niivõrd nakkav, saimegi video üsna kiiresti purki.
Et nüüd loba vaikselt kokku tõmbama hakata, tahangi teile meie üllitist näidata ja teilt palun vaid üht - kui video teile meeldib, vajutage ikka pöidlad püsti ja aitame üheskoos spordi võidule! :)


Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!


neljapäev, 18. august 2016

Blogipesa esimene sünnipäev!

Sõbrad!

Ohsa püha püss mida ma just avastasin. Hakkasin siia kirja panema üht pikemat postitust kui järsku tabasin end mõttelt, et huvitav millal ma siia blogipesasse päris esimese postituse kirja panin. Läksin ajalooannaalidesse tuhnima ja tohhoo tonti - esimese postituse panin kirja täpselt aasta tagasi täna, ehk 18.08.2015. Mind tabab tihtipeale selline kummastav tunne, mis justkui sunnib asju ette ära arvama ja täpsemalt uurima, midagi nö. kõhutunde sarnast. Seepärast olingi nii imestunud kui kuupäevade võrdlust silmasin. Palju õnne sünnipäevaks mu armas blogi. Aitäh, et mind ikka nii lahkelt siin vastu võtad, mind kuulad kui mul on midagi öelda ja erinevatel teemadel mõtiskleda, kõik mu veidrused välja kannatad ja mulle omalt poolt nii palju vastu annad!


Tänaseks postituseks ongi kohe kindlasti paslik kirja panna pisuke kokkuvõte maagilisest möödunud aastast. Ma võin ausalt öelda, et möödunud aastake oli maagiline. Olen kogenud nii paljut, mis ilma blogita poleks kohe kindlasti õnnestunud. Andnud endale võimaluse teha-näha nii mõndagi ja seda just ajendil, et blogiveerud ootavad täitmist. Olen kohtunud absoluutselt võrratute inimestega ning sõlminud uusi sõprussidemeid mida ei oleks ealeski osanud ette kujutada.
Lehitsen siin hetkel käesoleva postituse kirjutamise vahele oma esimesi postitusi ja teate kui põnev on neid lugeda. Jumal tänatud, et ma ikka kõike dokumenteerima hakkasin! Uudistan meie vahva Rooma reisi pilte ja pajatusi kuumadest suvepäevadest möödunud suvel, sirvin põnevaid retsepte, mis on täitsa ära ununenud ja oma tee nüüd uuesti minu kööki leiavad, imestan silmad punnis esimeste Youtube videopostituste üle, mille nii kohmakalt linti võtsime aga siiski no shame ja suure elevusega üles laadisime, tunnen kuidas JUBA elevus jõulude ootuses hinge poeb kui enda mitmeid jõuluteemalisi DIY postitusi piilun, tunnen end ikka üsna kultuurse inimesena nähes kõiki neid teatritükkide arvustusi ja nii edasi ja nii edasi. Kokkuvõtvalt saan öelda, et olen teinud ühe aastaga blogisse 129 postitust, mis on tegelikult ikka täitsa korralik tulemus. Statistiliselt tähendab see seda, et postitasin siia miskit lugemiseks iga 2,8 päeva tagant ja uskuge mind - juttu jätkub veel kauemaks!


Hea meelega sirvin läbi oma vanemad postitused ja kõige lemmikumad mainin esimese sünnipäeva puhul ka käesolevas postituses ära. Blogiteekond sai alguse tegelikult Nilsi rangel nõudmisel. Olevat ma niikuinii päevast-päeva ninapidi blogides ja mis see asi nüüd siis enda blogi avada ka on. Mõeldud - tehtud!
Kõik algas meie Rooma reisist, mille kohta lausa kaks pildirohket postitust kirja panin. Täna neid mõlemat läbi lugedes, tuli päris mõnus nostalgia ja noh mis seal salata - tahaks ikka tagasi küll! See põrgukuumus, varemetes vaatamisväärsused, Itaalia köök ja mu armas kaaslane Nils - mina ei oskaks küll midagi paremat soovida.


Pisut peale Rooma postitusi otustasin kokkuvõtvalt kirjutada möödunud suve parimatest paladest, mis on tagasi mõeldes päris hea idee! Ilmselt võtan selle käsile ka käesoleva aasta suve lõppedes. Või noh...tundub, et suvi on juba läbi aga minu jaoks tähistab suve lõppu siiski alati koolilapse kombel esimene september - seega tsut tsut tuleb veel kannatada :)
Heldimusega vaatan-loen parimate palade postituses meie kihlumislugu ja meenutan vahvaid seikluseid õega One Directioni kontserdil ning armsate sõpradega Palangal. Oh the times we had!




Ma arvan, et üks enam külastatud postitusi minu blogis on olnud trennijuttude before & after postitus, kus rääkisin teile üsna detailselt oma teekonnast kaalulangetuse maailmas ja näitasin ka (enda jaoks) üsna hirmsaid pilte. Issaristike ma ei usu, et ma seda teen, aga olge lahked, panen siia selle pildi ühe korra veel. Iseenesest on selliste piltide olemasolu positviine, kuna hoiab mind edaspidi alati kursil ja meeleseisund on alati suunal - mitte kunagi enam! Olen käsitlenud ka mitmeid ja mitmeid postitusi toitumise ja treeningu teemal, kus olen õpetlaslikul kombel ette näidanud - mida, miks ja kuidas. Endalgi hea teinekord neid piiluda :)


Lausa kolm postitust olen möödunud sügisel kirja pannud Halloweeni teemal. Ilmselgelt oli elevus esimese päris Halloweeni teemapeo ümber niivõrd suur, et ettevalmistused kestsid nädalaid. Olime sõpruskonnaga sõlminud kokkuleppe, et absoluutselt igaüks peab valmistama teemakohase söögi ja ilmuma kohale 100% kostümeeritult. Siinkohal tuleb tõepoolest kõiki asjaosalisi kiita, kuna valik oli meeletu! Nii söögid kui ka kostüümid olid viimse piirini läbimõeldud ja üritus kukkus lausa suurepäraselt välja. Ausaltöeldes olen siiani suhteliselt hämmingus, et kuidas mul küll enda ja Nilsi meikimine (jah, ma meiksin Nilsi) niivõrd hästi välja tuli. Tuleb vast siinkohal endale üks pisike kiitus teha!



Kuna mind valitseb juba aastaid totaalne jõuluhullus, olin pühade perioodil eriti aktiivne DIY projektide katsetamises. Ma maisterdasin ausaltöeldes nii palju dekoratsioone, et neid ei olnud enam kuskile pannagi. Mõned neist on aastakese kenasti üle elanud ja leiavad endale koha ka käesoleva aasta jõuluperioodil aga mõned on näidanud selliseid väsimusmärke, et olen pidanud neist loobuma. Veidral kombel tuleb tunnistada, et jäin enda nikerdustega taaskord äärmiselt rahule ja pea et ei oskagi lemmikuid välja tuua. Küll aga leidsin pildi dekoratiivpatjadest, mis sõbranna Kertu utsitamisel keset ööd valmis said. Nimelt venis meil DIY projektideks planeeritud õhtu lobisedes niivõrd pikale, et patjade meisterdamise kallale jõudsime alles poole öö pealt. Seetõttu imestangi, et veel hilisel kellaajal silm nii palju seletas, et padjad valmis said.


Teiseks lemmikprojektiks on kohe kindlasti lambikuppel, mille tegemisele mitu päeva ja lugematul arvul plastiklusikaid kulutasin. Mida? Jah - plastiklusikaid! Antud meistriteos ilutseb täiel rinnal siiani meie magamistoa laes ja peab vastu nagu tõeline trooper!
Kel samuti DIY tuhin peal, leiate kõik projektid blogi paremalt küljelt klikates sildikest DIY ;)
Minul juba igatahes näpud sügelevad, et saaks juba jälle miskit valmistada.


Tundub, et selliseid kokkuvõtvaid postitusi mulle teha meeldib. Juba eelnevalt mainitud Suve parimad palad ning 2015 aasta lõpus olen samuti teinud kokkuvõtva postituse tunnetest ja meenutustest, mis mind 2015 aasta vältel valdasid. Ma ei teagi kuidas seda nüüd eesti keeles nimetada aga minu jaoks tähistab see nö. closure'it... Maakeeli öeldes, seob lahtised otsad kokku ja avab uued uksed ja võimalused. 2015 aasta lemmikute postitusega olen teinud üsna hea kokkuvõtte kõigest, mis möödunud aastal lemmikute nimekirja pääsesid ja kindlasti teen seda ka käesoleva aasta lõppedes. 

Käesoleva aasta alguses avanes mulle ja Nilsile absoluutselt suurepärane võimalus osaleda täitsa niisama ühel mõnusal sõbrapäeva teemalisel fotosessioonil. Nimelt otsis Marko Mäestjärv Photography paarikest, kellest teha stuudiot tutvustavaid pilte ja sõbrapäeva temaatika täiel hool käima tõmmata. Valituks saime meie ja ohsapoiss kui ilusad pildid sealt välja tulid. Kunagi varem ei ole me taolisel sessioonil käinud, sest noh... ma ei pea ju isegi enam mainima, et ma ei raatsi! Seepärast oligi antud võimalus minu jaoks niivõrd eriline kogemus :)


Üks väga vahva postitustesari, mille kirjutamist ise kogu täiega nautisin ja tundub, et ka teile läks see hästi peale, on Hitid minevikust. Antud postitustes pajatasin jutukesi ühes vanemate muusikaliste lugudega enda lapse- ja nooruspõlvest. Kuna ma olen tegelikult äärmiselt sentimentaalne ja minevikulembeline inimene, oli tõeliselt kift kõiki neid lugusid kuulata ja ka teiega jagada.

Käesolev aasta on toonud minu blogi"karjäärile" mõnes mõttes päris suuri muutusi. Olen osa saanud mitmest blogijatele korraldatud üritusest ja samuti on minuga ühendust võtnud mitmed firmad, kes oma tooteid mulle lahkelt proovida annavad. Tunnen ausalt, et taoline käitumismaneer on justkui blogijate teenistus ja tagasiside tublile tööle. Ma siiralt tänan kõiki asjaosalisi ja loodan, et meeldiv koostöö jätkub :) Et aga teid mu armsaid ikka lugemise eest tänada, on varsti paar mõnusat loosi teie poole tulemas seega stay tuned ;)

Kuna ma juba blogijate ürituste teemal juttu tegin, tahaksin kindlasti möödunud aasta vahvatest seikadest välja tuua Blogiauhindade ürituse külastamise ning asjaolu, et teie mu armsad lugejad, hääletasite minu blogi kõige tihedama konkurentsiga kategoorias seitsmendale kohale! See on vaid üks aasta elus olnud blogile väga suur tunnustus ja ma ei oskagi teid kuidagi ära tänada :) Üsna loomuliku asjade käiguna olete te aga kursis, et olen väga tegev ka videoblogijana ja armastan ka seda valdkonda jäägitult! Sellest ajendatuna olengi juba praegu mõlgutanud mõtteid, et ehk peaksin end järgmise aasta ürituse eel üles andma hoopis videoblogide kategoorias... eks aeg annab arutust.


Oeh... uskumatul kombel saingi blogi esimese aasta kokkuvõtte tehtud. On olnud tõeliselt peadpööritav ja põnev aeg, mis loodetavasti ei lõppe veel nii pea! Aitäh teile veelkord, et te ikka ja jälle siia tagasi tulete ja tänaseks ongi minu poolt kõik.
Räägime varsti jälle!


teisipäev, 16. august 2016

Uut Maybellinilt - VIDEO

Hei sõbrad,

olete vast juba blogimaastikul silmanud mitmeid Maybelline uute toodete arvustusi. Maybelline on nimelt nii kena, et saadab aeg-ajalt blogijatele pakikesi, avastamaks uut ja põnevat. Olen minagi seekord pakikese saanud ja selle üle hirmus õnnelik! Esiti ei osanud ma aga seisukohta võtta, et mis ma nüds peale hakkan nende toodetega, et need põneval viisil teieni tuua ja pisut tutvustada.


Ilublogija staatuses ma kohe kindlasti ei ole, mis tähendab, et pikalt ja laialt lõikude viisi toodetest rääkida ei oska. Olen ilmselt liiga vähe erinevaid tooteid katsetanud, et saaksin hakata miskit usaldusväärset ilujuttu puhuma. Samuti pean end üsna kehvaks tootepiltide tegemisel ja ausalt suu ammuli piilun alati teiste osavnäppude blogidest kauneid pildiseeriad ja unistan endamisi samasugusest oskusest. Peab ju olema silma esiti kompositsiooni loomisel. Lisaks mängib suurt rolli valgus, taust ja kaamera kvaliteet. Oeh - ei ole minu pärusmaa (ükskõik kui palju ma ka püüaks). Aga selle-eest on minu pärusmaa kindlasti videoformaadis tootetutvustus. Just selles vormis tundsin end kindlalt ja hästi!
Täna näitangi teile videokest Maybelline uutest toodetest, kus üritan neid enda peal katsetada ja tulemustest muljetada. Samuti on video lõpus pisike loosike, millest kutsun teid lahkelt osa saama :)


Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!

reede, 12. august 2016

55 küsimust, mida keegi ei küsi

Hei sõbrad,

nägin mõni päev tagasi Facebookis Blogipostituste reklaamimise grupis, et levimas on miski küsimused-vastused postituste sari mil nimeks "55 küsimust, mida keegi ei küsi". Huviga asusin neid postitusi kohe läbi lugema ja tuleb tõdeda, et üsna mitut neist küsimustest on minu käest siiski varem küsitud, seega ei ole nagu pealkiri ju päris korrektne... Samas, mis ma ikka tähenärijat mängin nagu tavaliselt. Küsimused tundusid täitsa enam-vähem põnevad ja tundsin, et tahaks neile ka ise vastata. Mõelge nüüd kui lihtsaks on blogipidamine tehtud - keegi aga esitab küsimusi ja sina muudkui vastad - imelihtne :D Asume aga siis kohe asja kallale!

1. Kas sa magad riidekapiuksed lahti või kinni?
Kohe kindlapeale kinni - ma ei saa ju jumala eest riskida sellega, et mõni öine koletis sealt välja roomama hakkaks!

2. Kas sa võtad hotellidest tasuta šampoone ja dušigeele koju kaasa?
oh-yes-sir!

3. Kas sa lõikad ajakirjadest välja kuponge, kuid ei kasuta neid kunagi?
Minu teada ei ole Eestis ajakirjade vahel kuponge... kui oleks, siis minu sisemine kooner oleks rõõmus!

4. Kas sa oleksid rünnatud pigem karu või mesilaste poolt?
Kindlapeale mesilaste! Seljuhul tundub, et säilib vähemalt mingigi võimalus olukorrast eluga pääseda.

5. Kas sul on kortsud?
Jah, kõige enam turritavad välja need va kanajalad ehk naerukortsud.

6. Kas sa naeratad alati piltidel?
Kuna mul on naermisest tekkinud lausa kortsud, siis võib eeldada, et suu on koguaeg kõrvuni. Seda ta on ka piltidel.

7. Kas sa loed oma samme?
Kui ma oma samme veel lugema peaks, ei suudaks ma enda kõndimistempoga absoluutselt sammu pidada ja käiksin kindlapeale ninali.

8. Kas sa oled metsas pissinud?
Absoluutselt!

9. Kas sa oled tantsinud isegi siis kui muusika ei mängi?
Ma ütlen Nilsile pidevalt, et tema elu on nagu Broadway muusikal. Kuna mind vaevab krooniline lobapidamatus, libiseb mul kodus pidevalt mõni viisijupp üle huulte ja kus need tantsusammudki siis maha saavad jääda.

10. Kas sa närid oma pastakaid/pliiatseid?
Oeh...jah.

11. Mis suuruses voodi sul on?
2x meritäht!

12. Mis on su selle nädala lemmiklaul?
Kuna möödunud nädalavahetuse Weekend Festivale järelkaja ei taha peast kaduda ja hetkel just see sama laul kummitab siis las temaks olla: Don Diablo & Steve Aoki X Lush & Simon - What we started.




13. Kas sinu arust on okei, kui mehed kannavad roosat?
Aga loomulikult, tehku mis soovivad :)

14. Kas sa vaatad ikka veel multikaid?
Kuna mul on kõrval neli pisemat, siis on multikate vaatamine üks minu igapäevaseid osasid. Kuigi mitte keegi neist ei ela koos minuga, tuleb mul ju siiski nende jaoks päevakorraliste sündmustega (loe: uute multikatega) pidevalt kursis olla.

15. Mida sa õhtusöögi kõrvale jood?
Vett!

16. Mis kastme sisse pistad kananagitsad?
Oh sa issand jumal, millal ma viimati kananagitsaid sõin? Aga kui nüüd spetsiifiliselt valida saaks siis McDonaldsi hapukoorekastmesse for sure!

17. Mis on sinu lemmiksöök?

Hakkliha-kapsahautis.

18. Mis filmi võiksid sa lõpmatuseni vaadata?
Kääbiku triloogia filme.

19. Millal sa viimati kirjutasid kellelegi kirja paberil?
Kahjuks jääb see vast nii ammusesse aega, et ei mäleta...

20. Kas sa oskad autol õli vahetada?
he he he... eiii...

21. Oled sa kunagi saanud kiiruse ületamise eest trahvi?
Kümne aastase sõidustaaži esimene kiiruseületuse trahv tuligi ära käesoleva suve alguses, ületasin lausa 6 üle lubatud piiri! Ai-ai-ai!

22. Mis on sinu lemmikvõileib?
Must leib + tomat + sool + pipar!

23. Millal sa tavaliselt magama lähed? 
Ega see uneke enne südaööd naljalt tulema kipu...

24. Kas sa oled laisk?
Minusugune koristusfüürer lubab endale siiski ka laisku päevi, aga üldiselt laisaks ma end kindlasti ei tituleeriks. Mida rohkem on teha - seda parem mul on olla :D

25. Kui olid laps, kelleks end Halloweenil riietasid?
Lapsena oli meil ikka Kadri- ja Mardipäev, mida pikalt oodatud ja milleks hoolsalt ettevalmistatud sai. Kui anti võimalus väikse laulu- ja tantsuoskuse najal miskit magusat välja nuiata, oli see suur päev!

26. Kui paljusid keeli sa rääkida oskad?
Inglise keel ja eesti keel on meil ju tänapäeva maailmas iseenesest mõistetavad... Pisut pursin ka prantsuse keelt ja kirun end siiani, et esimese emakeelena selgeks saanud saksa keelt nii vähe täna mõistan.

27. Kas sa tellid mõnda ajakirja?
Jah, minule tuleb igakuiselt Imeline Ajalugu ning Nilsile Imeline Teadus. Sellised faktitargad ajakirjad on täiega minu teema!

28. Kas sa vaatad seebioopereid?
Omal ajal koolitas vanaema mu ikka kenasti seebikaid vaatama. Ei möödunud päevagi "Tahmanäo", "Santa Barbara" või "Rosata". Hiljem tuli ette ka aegu mil mu päev ei olnud täiuslik ilma "Sturm der liebeta". Täna on aga reaalsus selline, et seebikatest vaatasin end ilmselt üle ja ei taha neid enam silmaotsaski näha.

29. Kas sa kardad kõrgust?
Ei karda.

30. Kas sa laulad autos?
Oh jeerum, mu auto on teisisõnu mu isiklik lava! Laulan, tantsin - you name it!

31. Kas sa laulad duši all?
Vot seda ma ei tee - vesi läheb ju kurku.

32. Kas sa tantsid autos?
No...ma ju ütlesin et tantsin :D

33. Viimati tegid autoportree fotograafi juures?
Kuna töötan igapäevaselt koos fotograafiga, kellele teinekord on vaja proovifotodeks ikka oma nägu ette kanda, usun, et see võis olla kuskil nädalake tagasi...

34. Kas sa arvad, et muusikalid on igavad?
Ei absoluutselt mitte.

35. Kas jõulud on stressirohked?
Teate, ma stressan niikuinii koguaeg saja asja pärast, mis see jõuludki siis sinna potti visata ole. Jõulud on ikka mõnus aeg! Juba ootan :)

36. Lemmikkook?
Ma ei salli silmaotsaski ühtki kooki, mis sõbrunenud šokolaadiga. Mida heledam seda parem! Ilmselt võiks selleks pidada mõnd kohupiimakooki - näiteks rabarberiga.

37. Kas sa usud vaimudesse?
Jah, aga mitte nö. kummituslikul viisil. Usun hingedesse ja nende kohalolusse.

38. Kas sul on olnud kunagi deja-vu tunnet?
Oo-jaa, lausa niivõrd palju, et olin sunnitud mingi hetk välja guugeldama kuidas see üldse tekib. See on kusjuures väga põnev ja äärmiselt loogiline, soovitan uurida ;)

39. Kas sa võtad igapäevaselt vitamiine?
Ei, ei, ei! Tabletikujul vajalike ainete manustamisse ma absoluutselt ei usu.

40. Prisma, Selver või Rimi?
Rimi!

41. Nike või Adidas?
Olen viimastel aastatel rohkem Adidase disaini usku pöördunud - naiselikumad jooned ja värvid.

42. Cheetos või Lays?
Oot, kas siin Piraadi krõpse ei või valida? Ei? Okei, siis jääb Cheetos. Lays ei ole üldse minu teema.

43. Metspähklid või päevalilleseemned?
Kohe kindlapeale metspähklid! Mäletan nii hästi kuidas väiksena ootasin maal suvevaheaja lõppu, sest just siis valmisid naabrimehe õuel suurtes sarapuu okstes pähklid ja saime salamisi vargil käia.

44. Oled sa kunagi võtnud tantsukursuseid?
Omaalgatuslikult ei ole. Vast sellepärast, et väiksena kui vanemad alles maad kompasid, et millist trenni mulle valida, tulin peale esimest 10-minutit võistlustantsu trennist nuttes ja röökides ära kuna õpetaja otustas kõikidele kõvahäälselt teada anda, et 5 aastane Liisa on loll, sest vasakul ja paremal poolel võiks ikka vahet teha! *häshtääg lapsepõlvetrauma*

45. Kas sa oskad oma keele torusse panna?
Jah, isegi lille oskan teha - millised eluliselt vajalikud oskused!

46. Oled sa kunagi nutnud kui oled väga õnnelik!
Oh issand ma nutan koguaeg - õnnelik, kurb, vihane, hirmul - emotsioonid tuleb valla lasta noh :D

47. Kuum või külm tee? 
Ei oska kahjuks teed hinnata ei külmalt, ei kuumalt.

48. Tee või kohv?
Õnnistatud olgu see päev kui kohvi minuni jõudis! Kohv - mu arm.

49. Mis on su lemmikvärv?
Sinine

50. Kas sa saad hinge kinni hoida, ilma et hoiaksid nina kinni?
eee...jah? :D

51. Kas sa oskad hästi ujuda?
Ütleme siis nii - ma saan hakkama kui mind vette visatakse. Krool ja koer on mul 5+! Konnastiil on minu jaoks aga ilmselgelt liiga sünkroniseeritud ja see mul teps mitte välja ei tule...

52. Oled sa kunagi mingi võistluse võitnud?
Olen võistlussituatsioonides alati olnud meeletult kehv. Ei meeldi mulle üldse niiviisi teistega võrdluslatil olla ja ausalt, ma ei ütle seda ainult sellepärast, et ma kunagi midagi võitnud ei ole! :D

53. Kummad on paremad, kas mustad või rohelised oliivid?
Võehh...oliivid..

54. Kas sa vingud niikaua kuni saad oma tahtmise?
Noh...kuidas seda nüüd võtta. Neitsi tähtkujule on üsna omane tunne, et vaid minul on õigus ja nii on! Seega...teinekord vist tuleb väike vinguviiul sisse küll.

55. Kas sa oled kannatlik?
Kui ma midagi tahan - pean ma seda kohe saama! Seega ei ole :D



kolmapäev, 10. august 2016

Teatrijuttu - Suveöö Unenägu

Hei sõbrad,

täna teen lõpuks juttu ühest teatritükist, mida juba hiiglama ammu kaemas käisin. Hiiglama ammu tähendab minu jaoks seda, et toimus see vast Juuli alguses...ei Juuni lõpus...no näed, ei mäleta enam sedagi. Kirun end hetkel ausaltöeldes maapõhja, sest armastan tükkidest kirjutada tavaliselt vahetult peale vaatamist aga noh, mis sa teed...suvi juhtus.
Kui olete minu blogi juba pikemalt lugemas käinud, teate ju hästi minu kiindumust teatrikunsti vastu. Seetõttu olingi üle-pea-kaela-õnnelik kui emps mulle kutse Linnateatri pidevalt väljamüüdud "Suveöö unenäo" lavastusele teele pani. Viimane teatriskäik jääb kohe kindlasti üle poole aasta tagusesse aega ja olin oi-kui-valmis taaskord end imelise kunstiga rikastama.


Esmamulje oli mul ausaltöeldes kõhe, kui kuulsin, et etendus toimub Linnateatri sisehoovis. Teate ju küll Eesti suve, üsna kahtlane tegelane teine. Kohale jõudes oli minu imestus aga suur, kui nägin, et keset Lavaauku oli asetatud hiiglama suur villat meenutav telk, mis tuju hetkega paremaks tegi.
Küll aga oli lavastuse esimene pool (õigemini esimesed 20 minutit) koostöös eriti modernse lavakunstilise lahendusega üsna kummastav. Ausaltöeldes ei saanud ma sisule kohe üldse pihta ja leidsin end pidevalt mõttelt, et kas tõesti Shakespeare miskit sellist on valmis kirjutanud. Tegemist on siiski ju ühe tema armastatuima komöödiatükiga ning jagub arvustajatel talle vaid kiidusõnu. Mida aeg edasi, seda enam oli selge, et lavastuse kummalised modernistlikud lahendused hakkasid omavahel kokku mängima ning, et tegu on lihtsalt lavastaja Rohumaa nägemusega antud tükist.
Tüki tegevus keerleb ümber nelja armastajapaari veidrate seikluste ühel sumedal Ateena ööl, millele lisab vürtsi kõrvallugu, mis käitleb endas taaskord kaht minu absoluutset lemmikut - Indrek Ojarit ning Argo Aadlit. Antud kõrvaline stsenaarium tundub algselt justkui peatemaatikast lahknevat ja ei paista lavastusse sobivat aga oi-kui-suur oli minu üllatus, kui selgus, et lood omavahel hoopis äärmiselt humoorikalt kokku põimuvad.


Tõele au andes oli tunne Linnateatri Lavaaugus paiknevas hiigeltelgis istudes justkui oleks sattunud Broadway lavašõud kaema. Tegemist oli tõelise lavakunstlise tippsaavutusega ja mina ei ole taolist vaatepilti varem Eesti teatrites näinud. Kuna juba üsna tüki alguses oli näha, et tegu on tõeliselt moderniseeritud nägemusega, oli ka lavaline pool täiesti geniaalselt lahendatud. Nagu ülalolevalt pildilt näete, oli telgi lakke riputatud miskit korvpalli korvide sarnast. Antud elemendid on valmistatud 15km nöörist ning annavad edasi võlumetsa tunnetust. Kui algselt meenutasid need pilvist taevast siis etenduse keskpaiku lastakse elemendid rippuma ning tekib tõeline metsa tunne. Samuti oli püsti pandud rõdu, millel toimuv oli veel omaette hullus. Hullus aga vaid kõige paremas võtmes. Heli- ning valgusefektide koostöös valmis midagi absoluutselt maagilist ja ennenägematut. Haldjad võlumetsas ärkasid ellu. Siiani üritan välja nuputada, et kuidas küll selline ilu muusikasse sai. Sume muusika ühes led-valgustusega kostüümidega oli lihtsalt midagi täiesti teistsugust, tõeline suveöö unenägu. Olge aga lahked ja vaadake juba ise täpsemalt videost järgi.


Käsi südamel võin väita, et minu jaoks täitsid kõik lavastusse valitud näitlejad oma rolle tipptaseme vääriliselt ja raske on välja tuua kedagi, kes eriliselt säras. Hetkel, paar kuud peale tükki, tulevad meelde ilmselt kõige paremini humoorikad rollid, mis täitusid juba enne mainitud Indrek Ojari ja Argo Aadli näol, kes publikumi pisarateni lõkerdama panid. Samuti meenub eredalt Liis Lass, kes äbarikust õnnetu Helena rolli suurepäraselt välja mängis. Margus Tabori mängitud Philostratus Pucki roll on võrreldav enda edevuse ja krutskeid täis olemuse poolest Hunger Gamesist tuntud Caesar Flickermaniga.

Kokkuvõtlikult võin öelda vaid seda, et tegu on ühe tõeliselt müstilise ja ahhetama paneva kogemusega. Kogemusega, mis paneb ühtaegu naerupisaraid valama kui ka süvenenult kätele nõjatudes jälgima. Näitlejatöö on veenev ning endassehaarav, rääkimata muidugi lavakunstist, mis antud postituse enda alla haaras.

Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!


esmaspäev, 1. august 2016

Juuksehooldusest ja põnevatest toodetest

Hei armsad,

olete minult kordi ja kordi nuianud, et räägiksin pisut enda juuksehooldusest ja üldiselt juustest. Tunnistan ausalt, et aastaid ja aastaid suhtusin oma juustesse kui miskisse ühekordsesse projekti ja käisin nendega ümber üsna inetult. Kogu see terror mu juuste suunas eskaleerus asjaoluga, et pidin lõikama juuksed tol hetkel õnneks moes olnud bob soengusse ja kohe nii hullusti, et kuklani paljas olin.
See oli tol hetkel ikka paras traagika, kuna ääretult raske oli loobuda enda üüberhõredatest plaatinablondidest kiharatest :D Siin on nüüd teile õpetus, mida palun mitte kunagi järgida, eksole!
Nimelt loobusin ma mingi hetk oma elus juuksuri juures käimisest ja otsustasin, et kodus on ju palju soodsam juukseid värvida ja ise juuksuriametit praktiseerida. Küll aga blond pea on tõepoolest ihunuhtlus ja miskipärast ei andnud ma endale aru, et värvida tuleb ju vaid juure juurest väljakasvu. Mida tegin aga mina? Värvisin iga jumala kord, vähemalt kuus korra, enda juuksed täies mahus blondi värviga üle. Ma katsun leida teile ka mõne pildi tollest hetkest...Leidsingi! Tegemist on viie aasta taguse pildiga minust ja Nilsist meie esimesel ühisel suveüritusel Viljandi Folgil. Ausaltöeldes šokeerib see pilt mind ennastki siiani üsna korralikult, eriti kui võrdlen seda antud postituse lõpus oleva pildiga minu juuste praegusest seisukorrast. *jumal tänatud, et ikka mõistuse pähe suutsin võtta*


Assa mait milline blond jumalanna ma enda arust olin! Tegelikkus oli aga see, et vaid mõned kuud hiljem pidin kõik juuksed maha lõikama kuna nad lihtsalt langesid välja. Kuna otsad olid niivõrd kahjustatud, kippusid nad murduma ja järjest välja kukkuma.
Kuna bob soeng mulle endale absoluutselt peale ei läinud ja olin vaid mõne kuuga sellest totaalselt tüdinenud, otsustasin, et oleks hea mõte umbes paar aastat pikendusi kanda.
Küll aga olin teadlik, et pikenduste kandmine kahjustab taaskord oma juukseid, mida tol hetkel juba turgutada püüdsin. Õnneks leidsin ühe toreda nimekaimu Tallinnast, kes paigaldas miskis huvitavas Jaapani stiilis pikendusi. Süsteem oli siis selline, et punus ta lahtise pikenduse salgu ühes minu juustega pisikesse punupatsi ja nii oligi mu pea täis mitu aastat pisikesi punutisi. Antud tehnika ei kahjustanud juukseid pea, et üldse ning juuksekasv hakkas taaskord vohama! Jee!!!
Sest hetkest võtsin ka suuna tublimaks olemise poole ning hakkasin kasutama kenasti juukseõli ja muud vajalikku.
Okei, siiski olen truuks jäänud siiani toidupoest saada olevatele šampoonidele/palsamitele, kuna minu jaoks tunduvad need totaalselt okeid ja ei ole mul nendega miskit muret esinenud. Te ju teate mu koonerlust seega ei raatsi ma kohe täitsa ausalt salongidest eelmainituid soetada. Olen varasemalt mõned korrad kallimate toodetega vastu näppe saanud ja seetõttu olengi nende suunal üsna umbusklik.
Näiteks - mõni aasta tagasi otsustasin ära proovida suure buumina Eesti turule lennanud Natura Siberica juuksehoolduse ning pettusin täielikult. Ei šampoon, ega palsam sobinud mulle teps mitte. Juuksed olid tõeliselt ebameeldivad, kuivad ja rasused. Seega olengi truuks jäänud oma kindlale Garnierile. Samas ei saa minu juuksed muidugi läbi kõikide poe toodetega. Näiteks kehvad kogemused on mul aa-laa-tii Gliss Kur toodetega ning Puhas Loodus juuksehooldustoodetega.

Mõni aeg tagasi võttis minuga aga ühendust ettevõte beebiasi.ee, kes pakkus mulle välja, et valiksin nende juuksehooldustoodete seast 4 endale sobivat ning saaksin neid seejärel proovida. Kooner minus viskas hundirattaid, kuna täitsa niisama saada on ju alati niiii tore :D
Valituks sai Argan Crystal Oil šampoon kuivadele ja kahjustatud juustele, Bio Oil vedelkristallid, Bio Oil pantenooli, keratiini ja vedelkristallidega New Lotion juuksevedelik ning Denise Bambuse ekstrakti ja vitamiinidega juuksevedelik nõrkadele ja õhukestele juustele.


Olen nüüd antud toodetega jupp aega tutvuda saanud ning püüan teile ka pisut seletada, mis toimis ning mis mitte. Kuna minu juuste puhul on tegemist siiski äärmiselt töödeldud juustega, tundub, et liiga looduslikuks ma enda valikutega minna ei saa, kuna ma lihtsalt ei saa neist piisavalt toitaineid kätte. Ilmselt sel põhjusel ka Natura Siberica minu jaoks ei toiminud.

Täitsa lõpuni olen jõudnud ära kasutada hetkel vaid šampooni. Ma oskan ausaltöeldes öelda tema kohta vaid seda, et oli tõesti hea šampoon. On teil muidu aimu kuidas šampoone kirjeldama peaks? :D Minu jaoks on näiteks miskil põhjusel ülioluline, et šampoon peab vahutama. Seda ta tegi seega linnuke minu jaoks kirjas. Tavaliselt aga pühendan suurema lootuse palsami peale kuna ilma palsamita ma pesukorda lõpetada ei saa. Peale šampooni jäävad ju juuksed alati kuidagi kõvad ja veidrad. Igatahes, puhtaks pesi see šampoon kenasti, lõhnas hästi ja tagatipuks veel vahutas ka, seega julgen soovitada!


Üheks minu lemmikuks eelmainitud kambast on kindlasti vedelkristallidega juukseõli. Juba enne tellimuse kättesaamist tundus toode äärmiselt intrigeeriv, sest mis mõttes nagu - vedelkristallid?!?
Pudel on mõnusalt mahukas ja ausaltöeldes on antud toode välja vahetanud minu ammuse lemmiku Schwarzkopf Oil Miracle juukseõli. Bio Oil vedelkristallidega vedelikku tuleb kanda niisketele juustele peale pesu ja tulemuseks peaks olema läikiv juus ja samuti sisaldab toode kuumakaitset. Kuna kuumtöötlen oma juukseid piinlikult palju, ongi antud toode üks minu uusi lemmikuid. Juuksed lõhnavad peale kuivatamist alati nii mõnusalt ja on megapehmed. Soovitan!


Lisame siis vahepeal meepotti paar tõrvatilka kah...beebiasi.ee saatis mulle ka kaks pakki ampulle. 
Olen kunagi läbi teinud ka Placent Activ ampullikuuri ja mäletan, et sellest korrast jäi suhu üsna kibe mekk. Otseloomulikult ei olnud see nüüd otse tõlgendamisena mõeldud vaid pigem, et antud tooted taaskord mulle ei sobinud. Sel põhjusel olin ka ampullide osas üsna kahtlev aga loomulikult proovisin mõlemad saadetud tooted ära. 
Räägime siis kõigepealt Denise bambuseekstrakti ja vitamiinidega ampullidest. Plussina tuleb kindlasti välja tuua asjaolu, et ampullid on väga suured. Seega saab ühte ampulli kasutada kohe kindlasti kaks korda. Ma ütlen ka üsna veendunult, et minul on üsna suur peakolu seega pisema peaga inimestele jagub ühest ampullist kindlasti ka kolmeks korraks. Võib ju seega arvata et good value for money? Minule aga kahjuks antud toode kohe üldse ei sobinud. Ampulli toime peaks stimuleerima juuksesibula tööd ning elustama rikutud juukseid. Kasutada tuleb teda vaid 2x nädalas aga jäin ausaltöeldes isegi selle intervalliga hätta. Toode muutis minu juuksed rasuseks ja ebameeldivaks. Nüüd olengi nagu lõhkise küna ees ja ei tea mida ampullidega peala hakata. Usun, et lasen katsetada mõnel sõbrannal, kellele ehk toode paremini sobib. 


Viimasena võtame üksipulgi arutlusele toote, mis samuti pakendatud ampullidesse ning millel nimeks Bio Oil Juuksevedelik New Lotion pantenooli, keratiini ning vedelkristallidega. Tootepakend lubab enda mitmete koostisosadega nii mõndagi. Vedelkristallid annavad sära, keratiin annab juustele elujõu, pantenool tagab juuste loomuliku elastuse. Taaskord on tegemist hiigelsuurte ampullidega, mis peidavad end ilusas hõbedases pakendis. Toodet tuleb hõõruda õrnalt peanahka aga mina vana metslane proovisin seda ka tervel juuksepikkusel. Tulemuseks on asjaolu, et armastan antud toodet kogu täiega! Juuksed on peale ampulli peale kandmist ja kuivatamist mõnusalt säravad ja pehmed, samuti on tunda, et pantenool tagab juuste elastsuse kuna läbi kammimine on ääretult hõlbus. Kuna töödeldud juuste puhul on alati suureks probleemiks juuste elastuse puudumine on antud tootel minu jaoks väga suured plussid. Märjad juuksed ei kipu peast kammi külge jääma vaid on elastsed ja kenasti kammitavad. 


*Kõik tootepildid on tehtud Canon PowerShot G7 X kaameraga

Saadan enda poolt tänusõnad, kniksud ja kummardused beebiasi.ee veebipoele teele ja tõmban tänaseks otsad kokku. Räägime aga varsti jälle ja mõnusat uue nädala algust!