neljapäev, 16. veebruar 2017

Ühe mõnusa hommiku maitsvad retseptid

Heia sõbrad,

nädalavahetus on taaskord tasahilju ligi hiilimas ja mis oleks nädalavahetusel mõnusam kui üks pikk ja maitsev hommikusöök. Minu jaoks on just nädalavahetus see hetk, kus võin kasvõi mõne tunni köögis vaaritada ja seejärel oma töö vilju mõmisedes nautida. Tuleb küll tunnistada, et nautlemine kestab umbes maksimaalselt kümme minutit, sest mitteametlikult võin end tunnistada maailma kõige kiiremaks sööjaks. Ma ei tea mis värk sellega on...
Kui nädala sees mööduvad kõik hommiku- ja ka lõunasöögid kiires tempos tööarvuti taga (jah, ma tean, et see on väga halb), siis nädalavahetus ongi just see minu hetk, mil põnevaid retsepte katsetada saan ja vähemalt eine valmimiseks pisut rohkem aega võtan.
Täna näitangi teile variatsiooni meie pere lemmikutest, mis kas ühel või teisel kujul pea, et igal nädalavahetusel meie hommikusöögilauda enda tee leiavad.


Esiteks, nädalavahetusel meeldib mulle nautida hommikul sooja sööki, sest nädala sees kipub minu hommik koosnema smuutidest. Aga toitvatest smuutidest, ausõna!
Kuigi üks minu lemmikutest laisa hommiku putrudest on kaerahelbe puder, mille sisse keeratud ka tükeldatud banaan ja külmutatud marjad, siis seekord näitan teile hoopis oma lemmikut munaputru. Mõni aeg tagasi juba jõudsin sellest samast siin ülistavates toonides juttu teha, aga seekord annan teile retsepti samm-sammult ette. Meil näeb see välja tavaliselt niiviisi:

Pane pannile korralik tükk võid madalale kuumusele sulama. Seejärel löö kaussi 4-6 muna, ning aja need miksriga korralikult vahule. Lisa juurde õige pisut piima ja mikserda veel. Kui võisilm on sulanud, vala soola ja pipraga maitsestatud segu pannile ja lase tal seal taheneda vähemalt 3-4 minutit, kuni põhi on täiesti hüübinud. Seejärel keera põhi hästi kergete liigutustega pannil segamini, niiviisi, et jääksid suured munapudru tükid. Puder on valmis, kui segu on kuldkollane ja kergelt läikiv. Pea meeles, et puder küpseb edasi isegi kui tõstad ta kuumuselt maha ja taldrikusse.



Teine kindel võitja meie hommikusöögi (okei tegelikult sööme me teda põhimõtteliselt koguaeg) lauas on avokaadovõiku! Mina söön enda omasid tavaliselt maisigalettidega aga ei ütle ära ka leival serveeritud einevõilevast. Minu jaoks peitub asja võti selles, et avokaadole on kindlasti vaja peale asetada tomativiilud ja huuuuulganisti soola ja sidrunipipart. Või ei omagi iseenesest nii suurt tähtsust ja on rohkem nagu boonus. Teinekord kasutan pehmet avokaadot ennast hoopis võileivamäärdena ja asetan sinna peale tomativiilud. Ma võiksin seda võikut reaalselt hommikust õhtuni süüa non-stop!
Muideks, avokaadot saab väga edukalt või asemel kasutada ka munavõi sees.



Nüüd aga viimase ja selle kõige magusama pala juurde! Nimelt olen viimasel ajal enda jaoks avastanud trennisõpradele hulganisti põnevaid maiuseid - alustades proteiinijogurtidest, lõpetades külmutatud tervislike toormoosideni. Teinekord ongi aga paslik nad kõik omavahel kokku panna ja tekitada üks mõnus magusasümbioos. Selleks korraks otsustasin kokku keerata kahe erineva toormoosiga parfeed. Esmalt lisasin klaasi põhja maasika proteiinijogurtit, sinna peale õigepisut müslit ja kõige tipuks uhkelt maasika või mustika toormoosi. Ma ütlen teile ausalt, et need moosid on eriti keset talve süües nii hullupööra head, et viivad keele alla. Enamused kühveldasin pooleldi sulanuna juba otse topsist tühjaks, mõne suutsin aga õnneks alles hoida, et maitsvad parfee maiused kokku panna. Teinekord lisan toormoosi näiteks lahjale vanilje kohupiimale, saab samuti ühe hea ja parajalt mahusa ampsu!



Tänaseks aga siinkohal minu poolt kõik, mõnusat nädalavahetuse ootust ja räägime varsti jälle!


esmaspäev, 6. veebruar 2017

Mõni nädalavahetus on parem kui teine

Heia sõbrad,

tundsin juba eile suurt tunnetetulva ja tahtsin nii väga oma mõnusast nädalavahetusest siia kirjutama tulla aga mõte, et mul ei ole teiega suurt midagi piltide näol jagada, hoidis mind kuidagi tagasi. Täna hommikul läbi arktilise tuisu tööle jõudes ja nüüd kerget lumesadu ja kumavat päikesevalgust vaadates tuli aga tuhin peale tagasi ja tahan oma emotsiooni ikka teiega jagada.

Peale reedeõhtust trenni, ootas mind kodus sushi-veini-kinoõhtu, sest tahtsime Nilsiga pisut head-paremat endale lubada enne seda kui ta reisile läheb. Filmina vaatasime ära sellise teose nagu "Maigret's dead man", mis meenutas mulle olemuselt Sherlocki sarja. Põhimõtteliselt oli selline tunne, et kui film läbi sai, tuleb järgmine nädal ilmselt uus osa, sest sarjavaib oli lihtsalt nii tugev. Filmi peaosalist kehastas kusjuures Rowan Atkinson, kes on lõpuks suutnud seljatada Bean'i karakteri olemuse. Tuleb tunnistada, et nägi täitsa hea ja asjalik välja teine. Igatahes, kellele Sherlock meeldib, siis õigepisut lihtsamakoelisem Maigret in Montmartre peaks ka meelt mööda olema.

Laupäeva hommik algas minul kella kaheksase äratusega, sest ega see töörežiim ei halasta. Kui organism on harjunud igapäev kell 7.20 end voodist üles vedima siis 8.00 tundub tema jaoks nagu täielik ülemagamine. Vanainimene juba ausõna, kella kaheksaks hommikul oled kondid kangeks maganud 😅 Olen ju teile rääkinud juba varem, et ei kannata mina muna süüa, ei ühelgi moel või vormil. Tenerifel olles jagas isa isake aga nippi Jamie Oliveri kokaraamatust, et valmiks tipptasemel scrambled eggs ehk munapuder. Oh sa püha püss kus ma elanud olen! Ma ei suuda uskuda, et ma seda imelist rooga enne nii valesti valmistasin ja no ega siin ei ole siis imestada, et muna mulle ei maitsenud. Antud retsepti järgi olen rooga nüüd üsna mitu nädalavahetuse hommikut valmistanud ja isegi kui kuldkollane päike meil nädalavahetuseti tavaliselt ei paista, siis see kuldkollane munapuder päästab päeva. Nipp seisneb siis selles, et munad tuleb lüüa küllaltki vahule ning lisada õigepisut piima. Pannil tuleb hääästi madalal kuumusel sulatada tükike võid ning seejärel munasegu sinna mõneks ajaks küpsema jätta. Kui segu on põhjast hüübinud, alles siis seda kergelt pannil ringi keerutada, niiviisi, et tükid jääksid suured, kohevad ja läikivad. Yumm yumm yumm!


Ausaltöeldes imestan siiani, et laupäeva hommikul kell kümme olin juba kodust väljas ja teel Ülemiste keskuse poole. Nimelt oli mul plaan õhtuse ürituse tarbeks paar meigiasja soetada, aga pooleteisttunnise tiirutamise peale haarasin H&M'ist vaid ühe lauvärvi paleti, millesarnaseid on mul kodus juba ka NYXilt ja BYSilt. Kuna tegemist on soodsa kosmeetikaga, ei ole ma ühegiga neist ka üleliia rahule jäänud, pudenemine on lihtsalt meeletu. Ma soovin lihtsalt ühte mõnusat beezides - punakates - pruunides toonides paletti, mis elaks üle ka ühe suuremat sorti blendimise ja ei kataks silmaaluseid paksu pudenenud kihiga. Soovitusi?

Peale Ülemistes jalutamist, mis tundub igakord nagu paras trenn, võtsin suuna vanalinna poole, kus sain kokku posu Eesti youtuberitega, kellega üheskoos järgnevad kolm tundi kipsitolmu sees tööstuslike tolmuimejatega möllasime. Lähemalt leiate sellele olukorrale selgituse minu sellel nädalal ilmuvast vlogist.
Kui kell kukkus kolm, kappasin aga kiirelt koju, et Nils kompsudega autosse pakkida ja lennujaama viia. Nimelt läks tema koos töökaaslastega talvepäevi veetma... Austriasse! Mhm, I know, kreisi.
Mees teele saadetud, kimasin kohe kodupoole tagasi, et kipsitolm maha pühkida ja nägu pähe teha. Nimelt olime leppinud sõbrantsidega kokku kella kaheksase õhtusöögi Tai Boh restoranis, et tähistada Kertu magistrikraadi omandamist. Vot Tai Boh on küll restoran, milles ei ole ma veel ealeski pettuma pidanud. Mekkisin Dim Sume, teravat veisesalatit ja veini ning ülimaitsvaid kokteile. Nautisime täiesti veatut teenindust ning mõnusat naisteõhtut. Mina isiklikult nautisin ka asjaolu, et sain lõõõõõpuks linnapeale jalutama viia oma uued lemmiksaapad, mille soetasin võileivahinna eest Ülemiste keskuse Molly Bracken poest.


Vahetult enne Tai Bohi sulgemist pakkisime oma kodinad kokku ja seadsime sammud vaid hetkeks ülerahvastatud Butterflysse ning sealt edasi juba Populari, kus tuli tunne, et läksime kümme aastat ajas tagasi ja olime taas 18. Enne kella kahte olin aga juba kodus ja nautisin üht tõelist quilty pleasurit, milleks on Statoili lahtine hotdog. Jumal tänatud, et nii varakult kodus olin, sest ilmselt tänu sellele ei olnud ka pühapäevane ärkamine nii raske. Hetkest kui silmad lahti lõin, teadsin, et päev peab tulema produktiivne.
Et aga hommik pehmel toonil alguse saaks, küpsetasin endale uhkes üksinduses 4 suurt Ameerika stiilis kaerajahust pannkooki ja uputasin nad mustika toormoosi. Peale seda olin niivõrd energiat täis, et koristasin kogu korteri ning sorteerisin kapist ja garderoobist välja 4 suurt kotitäit riideid ja jalanõusid, mida kodust ära viia soovin.

Seejärel andsin endale pisut puhkust ja tegin pühapäevase spa-rituaalina pähe keemiliselt kulmud, näomaski ning pooriplaastri. Et ma end juba energiaga täis laadinud olin, käisin kärmelt ära ka poes, et tühjusest haigutav külmkapp hea-paremaga täita. Õhtusöögiks valmistasin endale just SEDA suppi ja see sai hiiglama maitsev!

Terve päeva vältel kasutasin ära võimalust, et olen üksi kodus ja vaatasin ära vähemalt ühe hooaja jagu The Bachelor sarja, mis on ühtlasi ääretult ajuvaba kui ka täiesti sõltuvust tekitav. Samuti jõudsin ära vaadata neli esimest My Kitchen Rulesi uue hooaja osa ja ooomaigaaden marmelaaden see saade läheb lihtsalt iga hooajaga paremaks.
Mul on millegipärast selline komme, et kui ma koristan, kannan alati läpakat endaga ühest toast teise, et pidevalt saaksin mingit sarja vahtida. Ma eeldan, et see on nö. aja kokkuhoiu saavutamise eesmärgil, et olla maksimaalselt produktiivne ja teha mitut asja korraga...Neitsid ma ütlen.

Olgugi, et nädalavahetus möödus meeletu tempoga, oli see üle pika aja üks väga mõnus ja teistmoodi nädalavahetus. Nüüd aga ootan juba pikisilmi oma Nilsikest koju, kellest juba kahepäevane eemalolek mõjub veidralt. Õnneks saabub ta koju juba teisipäeva öösel ja seejärel tuleb hakata valmistuma järgmise nädalavahetuse üritusteks. Ma räägin, see jaanuar ja veebruar on lihtsalt kreisi.
Võin käsi südamel öelda, et möödunud nädalavahetus oli küllaltki ideaalilähedane, täis häid sõpru, maitsvaid toiduelamusi, piisavalt puhkust ja emotsioone - täpselt selline nagu üks nädalavahetus olema peakski.

Oeh, sukeldun nüüd töölainele kärmelt tagasi ja teile soovin hästi mõnusat nädala algust. Nautige arktilist külma ja ilusat valget lund!



reede, 3. veebruar 2017

Vahekokkuvõte

Huhh... ootasin nii hullupööra, et see hiiglama pikk jaanuarikuu ükskord läbi saaks. Ausõna mulle tundus, et see kuu kestis kuid 😅 Olenemata sellest, et kuu muudkui venis ja venis, möödus ta teisest küljest jällegi kibekiirelt sest tegemisi kuhjub üksteise otsa nii palju ja lõpuks ei saagi enam aru, et kuhu see aeg kaob. Kuidagi on juhtunud ka niiviisi, et Jaanuari ja Veebruari ühise sümbioosina on meie suures famiilias sünnipäevad no nii mitmel setmel inimesel, et ega väga ei jõuagi kätt pulsil hoida, et kas ühel nädalavahetusel on nüüd kaks või kolm sünnipäeva ja kas järgneval pidavat olema neli või viis. No totaalne hullumaja ikka 😂

Kogu sellest tramburaist tulenevalt olen ka enda blogi mõneks ajaks kõrvale sättinud ja isegi ei mõelnud selle peale, et hakkan nüüd midagi sulest välja imema ja sunniviisiliselt siia kirjutama. Kui ei ole õige hetk siis lihtsalt ei ole. Sellegipoolest on mul teiega nii palju põnevaid teemasid jagada. Üks hetk mulle tundus aga, et minu blogist on saamas toidublogi, sest kõik postitused mida planeerisin, hõlmasid endas retsepte (mitte, et ma kasvõi ühte neist oleksin siin juba jagada viitsinud haha). Usun aga et sest pole hullu midagi, sest häid retsepte ei ole ju iial liiga palju.

Nägin, et Triinu-Liis tegi oma blogis miskit eriti kavalat ja kutsus Kristo külalispostituse kirjutamiseks blogisse. Mulle see mõte nii tohutult meeldis ja panin isegi kõrva taha, ehk õnnestub Nils nõusse saada ja tema sulest miskit põnevat siia blogiveergudele.

Endale üllatuseks murdusin blogijate väljakutses üsna kiiresti, eriti võttes arvesse, et realiseerisin ülesannet tükk maad lihtsamalt kui kõik ülejäänud asjaosalised. Ilmselt mängis siin oma osa lihtsalt jaanuarikuu aasta alguse hullumaja ja lihtsalt ei tulnud seda tunnet peale, et kirjutan nüüd väljakutset edasi. Üldsegi on mul tihtipeale tunne, et olen end mõnikord kuidagi täiesti tühjaks kirjutanud. Iga teema millest blogiraames mõtiskle, tundub kuidagi ilma mõtteta ja ei vääri jagamist. Eks siin mängib oma osa ka asjaolu, et videote tegmist armastan palavalt ja nende planeerimine võtab oma aja. Olen ju siiski perfektsionist!
Hetkel tekitabki minus blogiteemades elevust asjaolu, et tahaksin teiega jagada oma põnevaid retsepte ja ilusaid pilte. Ilusate piltide jagamisega on aga see mure, et kui koguaeg on pime nagu karukoopas siis kust sa selle ilusa valguse piltidele küll võtad. Ja seetõttu olen ka retseptikaid mõnuga edasi lükanud, et seda saadanat valgust oodata.

Enda üle uhke olen aga ka ja ennast kiitmast ma ei väsi eksole. Jaanuarikuus (või noh tegelikult juba eelmise aasta lõpus) võtsin end kribinal krabinal kokku ja otsutasin olla ilgelt tubli trennihunt. Ja kui üldiselt olen ma olnud ses osas laisk, et teen parem selle rasvapõletus-kardio kärmelt ära ja lasen jõukast leebet, siis viimasel kuul olen vähemalt fifty-fifty rõhu pannud ka enda lihaskavale, mis on siga raske aga uskumatult tõhus.
Tegelikult olen ka juba sügisest saadik edasi lükanud ühte enda jaoks päris keerulist postitust, nimelt sõltuvusest vabanemisest ja selle tagajärgedest. Endalgi piinlik tunnistada, aga olin e-sigareti küüsis ja enne seda tavalise, ikka aastaid ja aastaid. Eelmise aasta teisel poolel tekkis aga mu mõtlemises breakthrough ja ma vabanesin sellest neetud pahest. Mingil määral oodatult aga suuremalt osalt ootamatult tabasid mind peale vabanemist igasugused ebameeldivad tervisega seotud proovikivid ja võitlen nendega siiani. Seepärast ehk ei olegi ma veel tahtnud oma teekonda siin teiega jagada, et see ei ole veel päris läbi... Kui arvate aga, et teema võiks teie jaoks huvitav olla, andke palun kommentaarides märku, siis tean.

Olgu, tänaseks hakkan niidiotsi kokku tõmbama ja asun töölainele tagasi. Panen veel endale siia kirja väikese meeldetuletuse, et olen teile lubanud näidata juba iidamast aadamast enda kaltsukasaaki, mis koguaeg täieneb ja postitus on lihtsalt kokkuvõtmise küsimus. Samuti tahaksin muljetada ühest Linnateatri etendusest, mida hiljaaegu nägin ja veel paljugi muud. Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!





neljapäev, 19. jaanuar 2017

Minu suurim inspiratsioon // Blogijate väljakutse

Heia!

Issake ma olen  oma jaanuari väljakutsega ikka totaalselt ajast maha jäänud ja pole ausalt öeldes jõudnud jälgida, et kas keegi sellega üldse enam ree peal ongi. Kuu algas küll väga hoogsalt ja kõigil osalistel oli kirjutamistuhin nagu varrukast võtta aga mulle nagu tundub, et viimasel ajal on tempo hoogu maha võtnud.
Täna on aga minul aeg kirjutada jällegi mõnel väljakutse teemal. Kuigi eelnevalt lubasin suure suuga, et iga nädal kirjutan korra eelnevalt möödunud teemadest, olen juba ilmselgelt maha jäänud eee...15 TEEMAGA! Okei, 15 teemat ma siin ilmselt täna lahti ei haruta, aga hakkame kärmelt peale ja vaatame kuhu omadega jõuame.

Päev 5: Kirjuta kellegist, kes sind inspireerib
Olen elu jooksul üsna mitmel korral antud küsimusega kokku puutunud ja tean sellele alati viivitamatult vastust. Kui muidu olen antud teemal peatunud põgusalt, siis pikemalt ja julgemalt sain teemal sõna võtta mõni aasta tagasi toimunud pulmas, kus üheks peategelaseks oli minu isa. Võttis see küll minult pisut enese kogumist ja muidugi pikka aega enne kõne pidamist selle ettevalmistamist, aga kui ta kord tehtud sai, tundsin end jube hästi, sest sain lõpuks endast kõik välja öelda mis alati hingel on olnud. Teate ju küll Eesti inimest, ei ole tal lihtne sooje sõnu ja emotsioone igapäevaselt kallite inimestega jagada, tuleb ikka asi nii kaugele ajada, et hakkad juba emotsioonidest üle keema 😅 Igatahes on isa olnud mulle aa-laa-tii suurimaks inspiratsiooniks, nii perepeana, ärimehena, superkokana, osavnäpuna, tarkpeana kui ka lihtsalt inimesena. Olgugi, et saan uhke olla tema ülieduka karjääri ja nullist sajani arengu üle, olen kõige uhkem selle üle, et tema suurim varandus on tema perekond. Ega elu nelja tütrega ole miski meelakkumine nii palju oskan ma küll öelda 😅 Tema jaoks on aga selgelt suur perekond just see väärtus mis kannab elu mõtet ja on edasiviiv jõud ♡


Päev 6: nimeta 10 laulu, mida sa praegusel hetkel jumaldad
Ma olen üsna veendunud, et iga inimene, kel võimalus igapäevaselt autoroolis ummikus istudes tundide viisi tiksuda, ei suuda jumaldada, rääkimata lihtsalt kuulamisest, ühtegi laulu eriti pikalt. Olgugi, et endale meelt mööda laulud tunnen ära juba esimesest kuulamiskorrast, kipub ikka nii olema, et peale juba kümnendat korda hakkab vaikselt käsi teise raadiojaama vahetuse peale tõusma. Mõned lood on aga sellised, mis läbi aastate kindlateks lemmikuteks on saanud ja jäänud, ning kuna neid enam ammuilma raadiojaamades ei mängita, kuulan neid alati hea meelega.
Nonii, siin on nüüd aga kaks lugu, mis mulle praegusel hetkel tõesti väga meeldivad ja üks lugu mis aegade algusest saati mu lemmiku positsioonile end sisse on seadnud:






Päev 7: jaga midagi mille nimel sa oled valmis võitlema


Päev 8: postita mõned elutarkused/mõtteterad, mis sind kõnetavad
Teate mina olen küll üks klassikaline Eestlane ja seda kõige skeptilisemas mõttes. Olen alati pidanud elutarkuseid ja mõtteteri millekski selliseks, millest end kohe kuidagi ei suuda kõnetada lasta. Ei tea kas ma tõesti 27 aasta jooksul pole veel ühtegi sellist silmanud, mis mulle kohe eriliselt hinge läheks. Viimaste aastate aktiivsete tegevuste najal sotsiaalmeedia maastikul, olen leidnud aga ühe ütluse, mis peab kuidagi hästi tõeselt paika. 


Päev 9: kirjuta oma tugevatest külgedest
Õõeehh need tugevad ja nõrgad küljed. Mäletan, et kui veel kunagi sa usinalt töövestlustel käidud ei olnud mul tõesõna aimugi mida antud küsimusele vastata tuleks. Nüüd, pisut rohkema elukogenuna, võin öelda, et tean ennast üsna läbi ja lõhki ja oskan määratleda ära nii enda nõrgad kui ka tugevad küljed.
Üheks minu suurimaks tugevuseks on järjekindlus, just selles mõttes, et kui olen endale mingi eesmärgi seadnud, teen ma kõik endast oleneva, et see teoks saaks (võibolla sellepärast ma endale üsna vähe eesmärke seangi haha). 
Teiseks enda tugevaks omaduseks saan pidada kindlasti empaatiavõimet ja inimestega kohanemist. Tunnen end pea, et igas seltskonnas ja olukorras kiirelt sisse sulanduvalt, sest hoian enda meeled avatuna ja annan inimestele võimaluse. 
Ei tea kui veider seda nüüd enda kohta tõdeda on, aga olen üsna kindel, et suudan ka enda ümber olevaid inimesi naerutada ja seega pean üheks tugevaks küljeks enda puhul huumorimeelt.

Päev 10: Kirjuta millestki, millest sa mõtled "Mis siis kui..." 
Nuputasin antud teema ümber üsna pikalt ja suutsin välja genereerida ainult mingeid imelikke soovunelmaid. Kujutamas end ette olukordades, kus olen võitnud lotoga 25 miljonit ja mida kõike ma sellega ära teha saaks. Mäletan, et pubekana tulid peale hooti ka tujud kus vanemate peale oli vaja kanda kogu maailma vimm ja sai ikka mõeldud, et oehh mis siis kui ma oleksin sündinud hoopis kuskile peresse Ameerikas, elu oleks "kindlasti" palju lihtsam 😅 Teinekord kui jällegi heldimus peale tuli, leidsin end mõttelt, et mis siis kui ma oleksin sündinud ükskõik milliste teiste inimeste juurde, oleksin ma ju välimuselt hooooopis teistsugune, seega jumal tänatud, et mu positsioon ikka just sellesse konkreetsesse perre sattus.

Päev 11: kirjuta oma tänasest päevast
Tööpäevad mööduvad mul üldjuhul väga üksluiselt graafikus töö-trenn-kodu. Tänane päev on peaaegu, et tavaline tööpäev, ainult selle erinevusega, et peale tööpäeva ootab mind ees kino külastus ühe vahva pundiga.

Oeh, tunnen, et lähen liigselt küsimustele vastamise peale kuidagi lukku ja lõpetan tänaseks siinkohal vastamise. Loodan, et üsna pea saan aga taaskord järje üles korjatud ja hoo sisse. Tänaseks aga minu poolt kõik, räägime varsti jälle!


reede, 13. jaanuar 2017

Jõulud Tenerifel

Heia sõbrad,

kuna eile läks laivi Tenerife vlogi teine, ühtlasi ka viimane osa, on täna paslik pisut selle video kõrvale ka juttu vesta. Tunnistan ausalt, et kui nüüd kohe pean hakkama meenutama, et mida me siis vaid pelgalt kuu tagasi veedetud puhkuse teisel nädalal tegime, siis ega see nii kärmelt meenu midagi.

Juba teist aastat järjest üritasime teisel nädalal samme seada Siam Parki poole, mis pidavat suurte teeäärsete bännersiltide kohaselt olema TripAdvisori poolt esimesele kohale positsioneeritud veepark maailmas. Ebapiisavate pingutuste tagajärjel ei jõudnud me sinna aga kohe kuidagi. Selle asemel külastasime hoopis oma lasterohke perega üsna meie kodukandi lähedal olevat Jungle Parki, mis oli tõepoolest üsna kift. Olgugi, et loomade jälgimine läbi paksu klaasi ei ole minu teema, pakkus park tõelist džungi-ilu, kauneid vaateid ja parajalt turnimist seiklusradadel.


Teisel nädalal hakkas meid hirmsal kombel üle päeva kimbutama ka tormine ilm. Lausa selline mida minu silmad varem kaenud pole. Kogu erksinine taevalaotus kattus hallollusega ning õhk oli tuulepuhangutest paks ja päikest ei paistnud kuskilt. See ei tähendanud aga seda, et taevas oleks pilves olnud. Taevalaotust kattis hoopis imepeenike liiv, mille Sahara kõrb suurte tuulepuhangute saatel meie poole teele oli pannud. Üsna veider vaatepilt.
Väljaspool maja liikumine oli üsna keerukas, sest tuul keerutas ja lennutas nii hoogsalt, et oli suur oht näiteks kurjalt varitseva aiamööbliga vastu pead saada. Seega kükitasime toas ja mis seal muud kui tagusime kaarte ja olesklesime niisama.
Eriti tugevaks kiskus torm aga siis, kui jõulud hakkasid uksele koputama. Noh, et ikka võimalikult Eesti jõulutunne peale tuleks eks. Kui algselt olime üli entusiastlikud, et kaunistame oma "jõulupuu" sisehoovi, siis ilmataat andis üsna otsekohese soovituse, et tehke seda ikka parem toas. Selleks saigi tuppa tassitud üks kokku pandud varjuga päikesevari ning Hiina kräpi poest kaasa tassitud mõned komplektid tulukesi, karda ja muud nodi. Et näha kuidas meie omanäoline jõulukuusk välja kukkus, vaadake kindlasti allolevat videot.

Jõululaupäevaks olime aga kõik usinalt valmistunud ja selleks näiteks eelnevalt Eestist kaasa toonud kõik kingitused ja isegi verivorstid. Liha, kartulit ja hapukapsamaterjali on ka Tenerifel saada kui väga hästi otsida, seega ühe õige Eesti jõululaua saab seal kenasti kokku panna küll. Kui jõulupäev käes, askeldasime pikalt köögis, uurisime põnevusega kingihunnikut ja panime end kordki reisi jooksul korralikult riidesse ja tegime näod pähe. Tenerifel jõulude paiku käies on saanud ka traditsiooniks, et jõululaupäeval teeme pisut omanäolisema perepildi, kui seda on niisama kuuse kõrval poseerimine. Khm khm, kuuske meil seal niikuinii ei olnud ja seega ei jäägi üle muud kui panna pähe põhjapõdra sarved ja bassu ääres poosid sisse võtta.


Jõulude paiku kipub meie peres ikka nii olema, et kui esialgu jõutakse konsensusele, et kinke teeme ainult lastele, leiavad lõpuks ikka kõik midagi kuuse alt ka endale. Kui teid huvitab, et mis mina käesoleval aastal jõulukinkidena kuuse alt enda kirjutatud (teen seda muideks igal aastal) luuletuste vastu lunastasin, vaadake aga tähelepanelikult video lõpuni.

Eelmises Tenerife postituses lubasin teile aga pisut pajatada, et mida ise sellel aastal kuuse alla poetasin. Nilsi kingiga jõuludeni kohe kuidagi oodata ei kannatanud ja seega skooriski Nils jõuluvana saanist juba oktoobrikuus endale ühed imeilusad tumehallid Timberlandi, või siis timbuka nagu mu väike õde armastab öelda, saapad. Ema leidis kuuse alt minu suure lemmiku Öölooma magamismaski ning venna ühe korraliku mustkunsti komplekti. Õde Lotta sai endale kaua igatsetud Depend geellaki komplekti ning isale poetasime kuusealla miskit hoopis veidrat, nimelt nokamütsi, mis pidi olema just selle õige kuju ja suurusega. Ei pidavat tema kuskilt sellist leidma ja eks me siis selle talle otsisime ja lasime peale trükkida midagi eriti kavalat.
Naispere, ehk isa naine ja minu kaks väikest õde, skoorisid endale hiiglamasuure kingikoti seest komplekti merineitsisaba kujulisi tekke, mis olid lihtsalt niiiii coolid, no vaadake ise!


Kui jõululaupäev meeleolukalt mööda saadetud, ei saanud midagi parata ja mõte kohe vägisi kiskus koju reisimise poole. Kaks nädalat on ausaltöeldes ikka päris pikk aeg puhkusel veeta ja vaatamata asjaolule, et kodus ootas töö ja sombune sügisilm, tahtsime lõpuks kõik oma kodudesse naasta.
Kojureis leidiski tee meieni ühes tormise ilma ja unise olekuga. Mäletate, et eelmises postituses rääkisin teile kui lõbusaks mu Helsinki - Tenerife lennureis kujunes? Jaaah... tagasilennud olid oluliselt kehvakesemad. Olgugi, et tarbisin taaskord oma rahustavaid preparaate, oli tagasilend suunal Tenerife - Stockholm kuidagi eriti pikk ja igav. Samuti pakkus üsna teravaid elamusi minilennukiga lend suunal Stockholm - Tallinn, mille jooksul lennuk muidugi väga suurt kõrgust võtta ei jõudnudki ja vaevu tuult ja tormi trotsides oma ninaosa enne ilge pauguga maandudes otseks sai. Huhh, mulle ikka väikesed lennukid ei istu üldse!

Nüüd aga jätan lobajutu siinkohal pooleli ja lasen teid lõpuks videot vaatama. Tänaseks minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!




esmaspäev, 9. jaanuar 2017

2016 aasta lemmikud

Hei sõbrad,

ja tere tulemast uue aasta teise nädalasse! Millegi pärast on mul aga selline tunne, et käesolev aasta on juba nädalate viisi vältanud aga seda vast seetõttu, et hirmus palju on möödunud nädala jooksul teha olnud. Kui töönädala veetsin ilges tempos nagu orav rattas, siis ega nädalavahetuski armu andnud. Reedel saime maha pidada ühe suure sünnipäevapeo ja pühapäev tõi endaga kaasa veel viimase nö. jõulupeo, sest minu ema-emakese juures oli see meil veel pidamata ja kingid lunastamata. Ühesõnaga saan mina alles tänase päeva seisuga lugeda jõulud lõppenuks.

Uuel nädalal aga uue hooga ja on aeg kirja panna iga aastane   teist aastat järjest aasta lemmikute postitus. Eelmisel aastal mõtlesin antud teemaks välja seitse kategooriat ning ka see aasta lähen sama teed. Mulle endale hirmsasti meeldib just taolisi konkreetseid postitusi lugeda ja videosid vaadata, sest aasta on ikka üks parajalt pikk mõõdupuu, mille vältel peaks igas kategoorias kindel lemmik välja kujunema.

2016 LEMMIK FILM
Kuigi aasta 2016 võõrutas mind kinost üsna korralikult, olen viimasel ajal tundnud, et igatsen kinos käimist. Ehk mäletate, et mõni aeg tagasi kirjeldasin filmiseansil istumist kui saja võõra inimesega koos teleka vaatamist ja pidevalt kellegi köhimise peale pahandamist. Ilmselt on aga viimasest kinos käigust niivõrd pikk aeg möödas, et negatiivse olen sootuks unustanud ja tahaksin mingi hetk uuesti proovida. Kuna kinos käisin ma tõesti väga vähe ja seda suuremalt jaolt vaid oma pisikestega, tulevadki esimestena meelde Secret Life of Pets (eesti keeles!!!) ja Miss Peregrini kodu ebaharilikele lastele. Loomade Salaelu soovitan tõepoolest vaadata esmalt eestikeelsena, kuna esimest korda kogesin olukorda kus eestikeelne versioon oli sigapalju parem kui originaal. Näitlejad suutsid erinevate hääle tonaalsustega anda karakteritele palju huvitavama iseloomu kui seda oli originaalfilmis. Miss Peregrini film oli samuti midagi uut ja väga kifti, seega kes seda näinud ei ole - soovitan soojalt.
Ahaa tuli meelde! Ilmselt oleks aus tituleerida möödunud aasta lemmikuks kinolinal nähtud teoseks War Dogs, ehk kodumaiselt Sõjakoerad. Tuleb tõdeda, et nii Eestis kui ka Usas on viimaste aastate jooksul peale kasvanud tõeliselt imetabane noorte näitlejate ladvik ja seda ka War Dogsis näha saab.


*Siia lõppu tuleb väike präänik veel ka Nilsile. Nimelt üritas nii tema kui ka minu filmientusiastist sõbranna Kats, mind maailma kõige pikemat aega meelitada vaatama Mad Maxi, mis tundus mulle üüber igav liivasõda. Kui ma aga end lõpuks kokku võtsin ja Novembris selle ära vaatasin - oh boy oh boy küll oli vast hea!

2016 LEMMIK TELESARI
Olenemata sellest, et kinolinal valitses möödunud aastal päris korralik tühjus, suutis sarjamaailm mind tõeliselt üllatada. Lausa nii palju, et kirjutasin sarjadest kokku eraldi postituse, mida saad lugeda SIIT. Lemmikuks saan pidada möödunud aastast aga sarja, mis üllatas tõeliselt originaalse ja paeluva sisuga. Produktsiooni tase oli out of this world (sõna otseses mõttes haha). Tegemist on otseloomulikult sarjaga Stranger Things, mille teist hooaega ma juba nii pikisilmi ootan.


2016 LEMMIK ÜRITUS
Ilmselgelt sai antud kategooria eelmine aasta postitusse lisatud seetõttu, et Weekend Festivalist ka veel jaanuari kuus eufoorias olin. Ma ei ole tegelt üldse suur ürituste väisaja, sest suured rahvamassid tekitavad minus üsna suurt ebamugavust. Kuigi ka möödunud aastane Weekend oli taaskord superlahe ja suurepäraselt korraldatud, pean siiski ütlema, et lemmikuks osutus Surfilaager. Jah, see üritus kus peab rannas telkima ja liiva juustest välja pesemiseks ülitäpselt ajastama, et duširuumi löögile saada. Kõigele sellele vaatamata, on seal lihtsalt müstiliselt mõnus olemine, mööndusel, et ilm on soe muidugi. Saime küll ka pisut tormituuli, mis õnneks balanseerusid järgnevate südasuve kuumust täis päikeseliste päevadega. Harrastasime uut poppi veesporti SUP, kuulasime mõnnasid artiste, tegime rannaliival joogat, sõime Kertu ja Tessyga telgis piraadikrõpse (ei Tessy ei ole mu uus popi nimega sõbranna vaid hoopis sõbranna Kertu ustav Jack Russell 😅) ja vahelduseks einestasime moodsates treiler restodes (millest ühes sain oma elu maitsvama hommikupudru - ja uskuge mind, I know my porridge!) - igati mõnus minu meelest!


2016 LEMMIK TEATRITÜKK
Kuigi mul oli tunne, et 2016 aastal käisin teatris häbematult vähe, lugesin nüüd kokku, et tükke jõudsin vaatama neljal korral. Neist kahe vahel nüüd pingsalt valida proovingi, et eelmise aasta lemmik välja selgitada. Aasta alguses käisime vaatamas Linnateatris põnevat, õpetlikku ja vimkasid täis "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus" ja suvel Linnateatri lavaaugus "Suveöö unenägu". Mõlemad ikka Linnateatri tükid nagu minu puhul arvata võiski. Olgugi, et esimene lavastus oli imetabaselt naljakas ja eluliste murede üle mõtlema panev, pean siinkohal võitjaks kuulutama "Suveöö unenäo", sest, sellist vaatemängu ja geniaalsust mina veel teatritükkides näinud ei ole. Kui teid peaksid minu teatriarvustused aga rohkem huvitama, klikake paremal ribal silti "teatrijuttu" ja jõuategi tükkideni.


2016 LEMMIK KONTSERT
Kui siinkohal rääkida nüüd päris kontsert-kontsertist ja festivalidel kogetu välja jätta, meenub, et käisin möödunud aastal vaid ühel. Aga oi kui väärt see ükski oli! Justin Bieber, lihtsalt Justin Bieber. Andekas kutt, pole midagi öelda. Nautisime kontserti ja minireisi Helsinkisse kogu täiega ja kui teil vähegi peaks võimalus olema, minge tšekake ka Justin oma silmaga üle. Nii kaua saate aga kontsertielamusi kaeda läbi vlogi, mille leiate minu Youtube kanalilt 😉


2016 LEMMIK ILUTOODE
Nagu möödunud aastal, on ka seekord esikohta jagamas kaks toodet ja imekombel täpselt samadest kategooriatest, mis viimati. Esikoha minu meigikotis rabasid eelmisel aastal Maybelline Baby Lips huuleläige toonis Taupe With Me ja Pink-a-Boo ning NYX Sculpt & Highligh Face Duo kontuurimiskomplekt.

Olen eluaeg üks paras huuleläike põlgur olnud aga miski mind Baby Lips huuleläigetes kõnetas ja olen mitu tükki täiesti tilgatuma tühjaks kasutanud. Samuti proovisin esimest korda vedelat kontuurimiskomplekti ja see meeldib mulle palju palju rohkem kui puuderversioon. NYX potsikul juba põhi paistab, seega on aeg uue järele suunduda.


2016 LEMMIK RETSEPT
Tunnistan ausalt, et üdini tervislik toitumine oli möödunud aastal päris suur struggle ja eksisin korduvalt teelt. Eriti tugeva löögi sain ma sügisel, kui selgus, et pähklitest ja tsitruselistest pean oma käpad nüüd eemale hoidma kui ma just 24/7 allergilise reaktsiooni all kannatada ei taha. Kuna mõlemad toidugrupid olid meie köögis üsna tihedas kasutuses, tähendas see seda, et tuli hakata mõtlema uusi lahendusi. Katsetasin aga päris palju  retsepte ja leidsin uusi põnevaid asendusi.

Üldiselt olen alati sooja toidu poolt aga mulle tundub, et möödunud aasta lemmikuks leiutiseks saab hoopiski salat. Kui aga salatit süüa, peab temas olema midagi ekstra põnevat ja maitsvat, sest salati kontseptsioon lihtsalt kurk-tomat-lehed mõistes jääb minu jaoks tohutult igavaks. Minu möödunud aasta lemmikuks retseptiks on punase kapsa salat, mida olen nüüdseks juba ikka väga palju teinud. Nii mitmekesine retsept, milles vaid mõne koostisosa vahetamisel saab täiesti uue maitseelamuse. Nüüd olen hakanud mozzarella juustu asemel salatisse lisama hoopis fetat, sest niiviisi saab salati mõnusalt kreemjaks. Originaalse retsepti leiate aga SIIT.

Üsna pea leiate blogist aga ühe tõeliselt troopilise ja maitsetest tulvil salatiretsepti, mille tegemine Tenerife reisil käppa sai. Tänaseks aga on aeg otsad kokku tõmmata ja 2016 aasta lõpuks selja taha jätta. Aaaa kui me juba 2016 aasta lõpetamisest räägime, lisan teile ka vaatamiseks ühe hirmus lõbusa video 2016 aasta filmimise apsakatest. Loodan, et meeldib ja räägime varsti jälle!


kolmapäev, 4. jaanuar 2017

Blogijate väljakutsest ja muud juttu

Heia!

Enne seda kui ma hullumeelse uue aasta töökoormuse alla täitsa ära upun, on paslik kärmelt bloggeri leht avada ja pisut kirjutada. Seekord ei kirjuta ma mitte Tenerife reisi teisest osast vaid tahaksin ka hoopis mõnes mõttes osa saada jaanuari kuus lahvatanud blogijate väljakutsest, kus kutsutakse üles iga päev kindlal teemal kirjutama.
Kui esiti arvasin miskipärast, et ehk suudaksin tõesti iga päev midagi kirjutada, siis reaalsuse saabudes loobusin sellest mõttest siiski üsna kiirelt. Esmalt seetõttu, et kuna antud väljakutses niivõrd paljud blogijad osalevad, on blogimaastik käesoleval kuul ilgelt kirjarohke. Teisalt sain oma liigsest ambitsioonikusest aru juba esimesel jaanuaril kui olin kodus ülimas lebos, sest vaid mõne tunni eest sai uue aasta saabumine üsna grandioosselt vastu võetud. Samuti ei andnud mulle armu uue aasta esimene tööpäev, mis lajatas hullumeelse tempoga ja seega pidingi esialgse plaani maha matma.

Tunnen aga, et antud väljakutses on põnevaid teemasid, millest kirjutamise peale ilmselt ise ei tulekski ja ehk on see ka hea võimalus jagada vahvaid pilte, mis muidu blogiveergudele ei jõuaks. Tegin enda jaoks selgeks, et katsun antud väljakutsest osa võtta niiviisi, et panustan sel teemal korra nädalas. Kui täna on meil neljas jaanuar, võtangi ette esimesed neli teemat ja vaatan, mida puhtale lehele kanda suudan. Aaa wow just mõistsin, et tegu on minu uue aasta esimese postitusega. Juhhuu-juhheii ilusat uut aastat armsad blogilugejad!

Päev 1: Koosta nimekiri 10st asjast, mis muudavad sind tõeliselt õnnelikuks
  • Mõte sellest, et saan veeta aega enda väiksemate mugulatega ehk õdede-vendadega. Väikeste lastega aja veetmine on minu meelest väga oluline ja inimloomust muutev, kuna nendega koos leiad üles ka enda sisemusest lapse ja lased end mingis mõttes vabaks. Samas pead hoidma koguaeg kõrgendatud tähelepanu, et nendega jumalaeest midagi ei juhtuks, sest pidevalt leiavad nad kahtlaseid tegevusi, millega end ohtu seada ja mille peale täiskasvanud inimene ei tulekski.
  • Head sarjad
    Minu sarjasõltuvusest saite lugeda mõned postitused tagasi ja ma tõesõna võin öelda, et head sarjad teevad mind õnnelikuks. Minu maitse on sellised pisut teistmoodi ja vimkaga, samas elulised sarjad. Näiteks nagu Westworld, Stranger Things ja Wayward Pines. Samas kunagi ei ütle ma ka ära heast naistekast nagu Devious Maids ja kes saaks muidugi unustada minu läbi aegade suurimat lemmikut My Kitchen Rules.

  • Üllatused
    Olen korduvalt korraldanud üllatuspidusid, planeerinud kuude viisi üllatuskinke ja ahminud sisse õnnelike inimeste emotsioone üllatuste saabudes. Küll aga olen ma ka ilgem nuhk ja endale väga kergelt üllatusi organiseerida ei lase. Küll aga suutis Nils mind korralikult üllatada möödunud jõulude paiku, kui pistis jõuluvana kingikotti lennupiletid Londonisse ning rongipiletid Brightonisse. Niiiiiiii elevil!!!
  • Kiitus vanematelt
    Kuigi saan käesoleval aastal juba 28 aastaseks ( APPPPPPIII ), hõljun ikka veel pilvepiiril kui saan vanematelt kinnitavaid kiidusõnu. Ma juba olen kord selline inimene, et vajan vast et liigagi tihti teiste poolset kinnitust ja nõusolekut. Kui aga peaks pudenema mõni kiidusõna, olen eriti kärme selle üles korjamisega. Tundub, et ükskõik mis vanuses sa ka ei oleks, vanemate sõna maksab ikka 😉

  • Reisimine koos Nilsiga
    Oleme kuue aasta jooksul jõudnud koos külastada kaks korda Tenerifet, Mallorcat, Austriat, Türgit, lugematul arvul Rootsit, Roomat Itaalias ja Palangat Leedus. Sel kevadel külastame ühiselt Inglismaad.
    Ma leian, et reisimine on paarisuhtes niivõrd oluline element, sest just reisidel tuleb välja inimestel see eriti stressivaba ja õnnelik olek. Mitte, et kodus õnnelik ei saaks olla aga noh teate ju küll seda elevusest tulevat õnnetunnet, et nüüd saab pisut puhata ja mängida 😉


  • Parimad sõbrad
    Tee mis sa tahad aga no ilma sõpradeta ei saa kohe kuidagi. Mul on neid ilgelt vähe aga kui nad on, siis nad on kaua. Tänasel päeval saan oma kõige vanemaks sõpsiks pidada kindlasti sõbranna Katsi, kellega umbes kümpaselt pinksi trennis kohtusin. Saime koheselt aru , et it's a match! Mõned hingesugulased olen õnneks tee peal veel leidnud ja nende üle äraütlemata tänulik!



  • Teatris käimine
    Oi-oi-oi-oi kuidas ma igatsen teatris käimist. Viimati sain oma jala üle teatriläve tõsta vast möödunud suvel aga õnneks juba mõne nädala pärast avaneb mul taaskord see võimalus. Mulle hirmsasti meeldib teatritükkidest teile rääkida ja väga ootan, et saaksin selle ülesande endale taaskord seada. Teater on lihtsalt nii inspireeriv kunstivorm ja on mind kogu täiega enda alla haaranud.
  • Hea füüsiline vorm
    Olen terve blogi eksisteerimise aja kirjutanud põgusaid jutukesi oma trenni ja toitumise teekonnal. Teile on need jutukesed hirmsasti huvi pakkunud ja mul on selle üle otseloomulikult ainult hea meel. Küll aga on mind "õnnistatud" sellise organismiga, mis teeb hea vormi saavutamise õite keeruliseks. Ainevahetus on mul erakordselt kehvapoolne ja pean kohutavalt jälgima mida ja kui palju süüa võin. Samuti tuleb kasuks vaid jõusaalis rassimine, jah just nimelt rassimine, sest vaid seljuhul näen tulemust. Igal aastal on mul füüsilise vormi osas tõuse ja mõõnasid aga aastatepikku olen kõikide erinevate faasidega harjunud. It is what it is ja proovin igas kujus ja suuruses (😅) rahu säilitada.
  • Kokkamine
    Ausalt ma tahaks küsida, et no kellele siis ei meeldiks kokkamine? Aga juba antud küsimuse formuleerimise ajal meenus mulle üsna mitu inimest, kes kokkamisest üldse lugu ei pea 😄 Usun, et olen oma kokkamispisiku saanud kindlasti vanematelt. Ma lihtsalt armastan omaette köögis toimetamist - vahemärkusena ütlen ära, et meie korteris on köök eraldi tuba - ja see on lihtsalt suurepärane! Ma reaalselt lukustan end sarjadega kööki ja võin tundide viisi mässata.

  • Koerad
    Ma leidsin praegu enda arvutist umbes 15 pilti, mis on tehtud erinevate koertega, sest et lihtsalt - koerad! Nad on nii mõnusad olevused, kellest ma kohe mitte ei suuda käsi eemal hoida. Kui see vaid võimalik oleks, elaks ma hiigelsuures majas 30 koeraga ja veedaks oma päevad nendega juttu rääkides ja neid sügades.........😅




Päev 2: Kirjuta sellest mida keegi on sulle sinu kohta rääkinud, mida sa kunagi ei unusta
Ma ei saa ausaltöeldes päris täpselt aru kuidas antud teemat lahti mõtestada. Esialgu arvasin, et tegu on miski kuulujuttude sarnasega ja sellega meenus mulle üks hea lugu keskkooli aegadest. Nimelt kuulsin mina kord tualettruumi kabiinis viibides, kuidas eesruumis peegli ees tüdrukud minu kohta kõvemat klatši üritasid üles puhuda. Etteruttavalt ütlen ära, et kuulasin kabiinis üsna šokeeritult, sest ka minu jaoks oli kogu see informatsioon esmakorne 😅 Eks ikka spekuleeriti selle üle, et kuna mul kooliajal paljud poisid olid sama head sõbrad kui tüdrukud, et eks siin midagi kahtlast ja räpast toimumas on. Otseloomulikult oli see kirjeldus nüüd sündsamalt edasi antud kui see mida ma tegelikult kuulsin. Võite vaid ette kujutada preilide nägusid kui imestunud näoga kabiinist välja astusin, rahulikult käsi pesin ja sirge seljaga tualettruumist väljusin. Väike šokk tuleb liigavatud keelepaeltele alati kasuks.
Kui antud teemat nüüd teise külje alt vaadata, meenub mulle kohe üsna mitu inimest kes täitsa vabavoliliselt mulle näkku on öelnud lauseid stiilis "issand sa oled nii paksuks läinud", "oi oi kas sa oled ikka päris palju juurde võtnud". Ühest küljest võib mõelda, et eks sealt tuli ka motivatsioon trenni teha aga mille kuradi pärast on inimestel tunne, et just see võiks olla teema millest nüüd arutleda. Kas juba eos ei ole aru saada, et üsna kärmelt on võimalik rikkuda teise inimese päev või rohkemgi. Ma lihtsalt ealeski ei suuda neid momente ja inimesi antud hetkes unustada, sest see oli lihtsalt nii nõme!

Päev 3: Nimeta 5 kohta mida sooviksid külastada
Esimesena hüppavad pähe kohe unistuste reisisihtkohad, milleks minu puhul on Šotimaa, Uus-Meremaa ja Inglismaa. Kindlasti oleks huvitav end kunagi kurssi viia ka ämerikan-driim-livinguga USAs ja põnevust pakuks ka Island. Kohe üldse mitte ei tõmba mind sellised eestlaste unelmate sihtkohad nagu Aasia ja Austraalia. Aga eks igaühele olegi oma, eks 😉

Päev 4: 5 võimalust võita su südant
Vot siinkohal jään nüüd küll pisut kimbatusse, kuna leidsin end mõttelt, et mulle meeldivad inimesed kes mind mõistavad. Samas inimesed kes mind mõistavad peavad olema üsna minu moodi ja jagama sarnaseid maailmavaateid ning iseloomuomadusi. Leian enda sõprusringkonnast kindlasti selliste omadustega sõbrannasid aga kui ma nüüd mõtlen, siis Nils on küll mulle täielik vastand aga võitis mu südame sellegi poolest. Võta nüüd siis kinni, et mis siin õige on.
Küll aga tean, et mulle meeldib hirmsasti hea huumorimeel ja nutikus. Targad inimesed on minu nõrkus ja see on ka Nilsi puhul üks minu lemmikumaid omadusi.

Teate, ma selleks korraks tõmban nüüd otsad kokku ja proovin mõne teema möödumisel taaskord sõna võtta. Mulle selline lähenemine väljakutsele sobib, saan oma mõtted kirja panna nö. quick and dirty ja ei pea tervet postitust välja venitama teemadest, mis mind nii väga ei kõneta. Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!